• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 23.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikohtu lahend piiras ajalehtede pildikasutust

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 2. märtsil otsuse, mis on oluline autoriõiguse pretsedent ning võib puudutada kõiki Eesti meediaväljaandeid. Eesti Päevalehe ja Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) vahel tekkis vaidlus teoste vaba kasutamise üle: kas või mitu fotot teostest võib leht avaldada selle eest autoritele tasu maksmata? Riigikohtuni jõudis vaidlusest kolm juhtumit.
1) 15. veebruaril 2001 avaldas Eesti Päevaleht artikli ?Salvador Dali kiviviske kaugusel?, milles käsitleti kunstniku teoste näitust Helsingis. Artikli juures oli avaldatud mitu suurt fotot Dali teostest.
2) 17. mail 2003 avaldas Eesti Päevaleht artikli ?Eedi ja Nelli: müstiline love story?, milles kirjeldati Eduard Viiralti suhteid Nelly Stultziga. Artikli juures avaldati mahukaid reproduktsioone Viiralti teostest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nende juhtumite puhul ei pidanud Eesti Päevaleht õigeks autoritasu maksta. Ajaleht tugines autoriõiguse seaduse §-le 19, mille kohaselt on lubatud autoritasu maksmata päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud teoste reprodutseerimine, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab sündmuste kajastamise vajadusele. Poolte vahel tekkis vaidlus: kas oli ikka tegemist päevasündmustega ning kas teoste reproduktsioone avaldati sellises ulatuses, mis vastas uudiste ulatusele?
Riigikohus leidis, et sündmuse tunnistamine päevasündmuseks on hinnanguline ning jääb päevalehe väljaandja otsustada. Teisalt on riigikohtu arvates lubamatu avaldada teostest reproduktsioone, mida artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus.
Päevasündmuste kajastamise eesmärgiks on lugejate informeerimine. Seega on teoste reprodutseerimine õigustatud ulatuses, mis on kooskõlas päevasündmustest info andmise eesmärgiga. Informatsiooni edastamise eesmärgil ei saanud riigikohtu arvates olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineeris selgelt päevasündmust kajastava teksti üle.
3) 7. juunil 2003 avaldas Eesti Päevaleht artikli ?Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast?. Artikli juures oli toodud ligi poole lehekülje suurune foto skulptor Ellen Kolgi teosest ?Tamme istutaja?. Skulptuuri autorile teose kasutamise eest tasu ei makstud.
Ajaleht tugines autoriõiguse seaduse §-le 201, mille järgi on lubatud autoritasu maksmata üldsusele avatud kohtades alaliselt asuva kujutava kunsti teose reprodutseerimine ja teose kujutise üldsusele suunamine, v.a juhul, kui teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil.
Leht leidis, et kuna fotol oli peale skulptuuri kujutatud kahte naist, kes olid sisuliselt seotud foto juurde kuuluva artikliga, moodustasid foto ?põhimotiivi? naiste kujutised. Riigikohus leidis, et põhimotiiv oli skulptuur. See moodustas fotost ligi poole, mõlemad naised vaatasid skulptuuri poole ja üks isegi osutas sellele. Riigikohus leidis, et autoriõiguse seaduse § 201 kohaseks ?kujutise põhimotiiviks? saab teos olla siis, kui ta on fotol kujutatuga kompositsioonilises seoses.
Riigikohtu lahendit analüüsides võib küsida, kas riigikohus on piiranud ajakirjandusvabadust. Selleks järelduseks siiski põhjust ei ole: riigikohus ei ole piiranud meediaväljaannetele teoste fotografeerimist ja fotode avaldamist, kuid seda ei saa alati teha tasuta.
Fotode avaldamisega autoriõigusega kaitstud teostest muudetakse ajalehed huvitamaks, suurendades nende läbimüüki. Et lehti annavad välja äriühingud, on nende tegevus suunatud ärilise kasumi teenimisele ning oma intellektuaalse tegevusega leiba teenivatel autoritel on õigus saada sellest osa.
Autor: Anu Uritam

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele