Riigikohtu lahend piiras ajalehtede pildikasutust

Nende juhtumite puhul ei pidanud Eesti Päevaleht õigeks autoritasu maksta. Ajaleht tugines autoriõiguse seaduse §-le 19, mille kohaselt on lubatud autoritasu maksmata päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud teoste reprodutseerimine, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab sündmuste kajastamise vajadusele. Poolte vahel tekkis vaidlus: kas oli ikka tegemist päevasündmustega ning kas teoste reproduktsioone avaldati sellises ulatuses, mis vastas uudiste ulatusele?

Riigikohus leidis, et sündmuse tunnistamine päevasündmuseks on hinnanguline ning jääb päevalehe väljaandja otsustada. Teisalt on riigikohtu arvates lubamatu avaldada teostest reproduktsioone, mida artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus.

Päevasündmuste kajastamise eesmärgiks on lugejate informeerimine. Seega on teoste reprodutseerimine õigustatud ulatuses, mis on kooskõlas päevasündmustest info andmise eesmärgiga. Informatsiooni edastamise eesmärgil ei saanud riigikohtu arvates olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineeris selgelt päevasündmust kajastava teksti üle.

3) 7. juunil 2003 avaldas Eesti Päevaleht artikli ?Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast?. Artikli juures oli toodud ligi poole lehekülje suurune foto skulptor Ellen Kolgi teosest ?Tamme istutaja?. Skulptuuri autorile teose kasutamise eest tasu ei makstud.

Ajaleht tugines autoriõiguse seaduse §-le 201, mille järgi on lubatud autoritasu maksmata üldsusele avatud kohtades alaliselt asuva kujutava kunsti teose reprodutseerimine ja teose kujutise üldsusele suunamine, v.a juhul, kui teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil.

Leht leidis, et kuna fotol oli peale skulptuuri kujutatud kahte naist, kes olid sisuliselt seotud foto juurde kuuluva artikliga, moodustasid foto ?põhimotiivi? naiste kujutised. Riigikohus leidis, et põhimotiiv oli skulptuur. See moodustas fotost ligi poole, mõlemad naised vaatasid skulptuuri poole ja üks isegi osutas sellele. Riigikohus leidis, et autoriõiguse seaduse § 201 kohaseks ?kujutise põhimotiiviks? saab teos olla siis, kui ta on fotol kujutatuga kompositsioonilises seoses.

Riigikohtu lahendit analüüsides võib küsida, kas riigikohus on piiranud ajakirjandusvabadust. Selleks järelduseks siiski põhjust ei ole: riigikohus ei ole piiranud meediaväljaannetele teoste fotografeerimist ja fotode avaldamist, kuid seda ei saa alati teha tasuta.

Fotode avaldamisega autoriõigusega kaitstud teostest muudetakse ajalehed huvitamaks, suurendades nende läbimüüki. Et lehti annavad välja äriühingud, on nende tegevus suunatud ärilise kasumi teenimisele ning oma intellektuaalse tegevusega leiba teenivatel autoritel on õigus saada sellest osa.

Autor: Anu Uritam