TÜ rektor Aaviksoo: konkurents haridusäris tugevneb

?Kuigi haridust nähakse traditsiooniliselt pigem kui äri mõjutavat faktorit, siis järjest enam tasub vaadata haridust ennast kui äri,? tõi Jaak Aaviksoo ettekandes välja oma seisukoha.

Hariduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus oli mullu 4,9 protsenti, see on enam kui näiteks metsamajanduse (1,6 %) või finantsvahenduse (4,1 %) osa. Seega saab hariduse tulu mõõta ka raamatupidamislikult, kuigi loomulikult on selle tegelik väärtus tunduvalt suurem, sõnas Aaviksoo.

Eesti hariduskulutused ulatuvad tema sõnul kuue protsendini kogutoodangust, enamik ehk 5,8% on avaliku sektori osa. Kas see tähendab, et haridus kulutab rohkem, kui tulusid toodab, ja kas koolidel on turuväärtust, küsis rektor Aaviksoo oma ettekandes. Haridust ja kultuuri on seni enamasti vaadeldud kui kulusektorit ja vähem on analüüsitud tema tulude poolt, lisas ta.

?Kui ülikooli raamatupidamislik väärtus oleks miljard krooni, siis on selge, et selle hinna eest ei saaks ülikooli müüki panna. Iseküsimus on, kas me üldse saaksime müüa Tartu Ülikooli kui oma rahvuslikku uhkust. Kindlasti aga näeme mõne aja pärast, et tugeva kaubamärgiga eraülikoole hakatakse ostma ja müüma ? see on turu loomulik trend,? väitis Aaviksoo.

Tulevikus on oodata veel üht kindlat trendi. ?2010 astub keskkoolist kõrgkoolidesse kaks korda vähem noori ja koolide omavaheline konkurents suureneb märgatavalt. Hariduses võetakse järjest enam üle erasektorist tuntud võtteid, nimetatagu seda siis ülikoolide sõjaks või kakluseks, millega võivad kaasneda etteheited, süüdistused või korruptsioonijuhtumid,? rääkis Aaviksoo. Siiski on konkurents ka hariduses hea, sest aitab kaasa haridusmaastiku korrastumisele, lisas ta. Selle tulemusena muutub hea paremaks ja halb muutub halvemaks ning odavamaks. Hea haridus läheb aga järjest enam hinda.

Riik soosib hetkel liiga palju halba haridust, mis pole jätkusuutlik, väitis rektor. ?Samas tööandja ei saa endale lubada selle kvaliteediga tööjõudu, mida mõned kõrgkoolid hetkel Eestis pakuvad. Kahjuks sekkub riik liiga vähe koolide tegevusse, lubades tegutseda kõigil, kes ise ots otsaga kokku tulevad,? kinnitas Aaviksoo. Tema sõnul on Eestis Euroopa liberaalseim hariduspoliitika, mille tulemusena on Eestis kõrgkool, kus õpib vaid 24 üliõpilast. ?Kahju on eelkõige nendest üliõpilastest, kes seal hariduse omandavad,? kritiseeris ta.

Kooli peamine väärtus on Aaviksoo ütlusel maine. Seda vaatavad nii rahade jagajad kui ka õpilased. Hea mainega kool elab lihtsamalt üle ka äriliselt kehvemad aastad. Kool võib olla paar aastat kahjumis, kuid tänu mainele ajab end ikkagi püsti. ?Ka ise panin ma lapsed oma vanasse kooli ajal, mil koolil ei läinud majanduslikult eriti hästi. Ometi oli mulle selle kooli maine olulisem ja nüüdseks on selles koolis raskused ületatud,? tõi Aaviksoo isikliku näite.

Ülikooli olulisim kaubamärk on vilistlased. Tehnikaülikool on uhke tuntud ettevõtjatest vilistlasete üle. Tartu Ülikool on andnud suurema osa Eesti avaliku elu eliidist, rääkis Aaviksoo. Ka on ülikoolil oluline müüa vilistlastega seotud müüte ja legende ? ühiseid õllejoomisi ühikates on läbi aastate meeldiv meenutada, märkis ta.

2006. aastal on oodata Eesti kõrgkoolide sulgemisi ja liitumisi, sõnas Aaviksoo.