Finantsinspektsioon teatas, et kuigi nad Ain Hanschmidti tegevuses otsest süüd ei näe, peaks Ühispanga endine juht avalikkusele selgitusi andma.
Järgneb finantsinspektsiooni ametlik seisukoht meedias avalikustatud SEB Eesti Ühispanga endise juhatuse esimehe tehingute teemal (lühendatud kujul):
Finantsinspektsioonil puudub käesoleval ajal informatsioon, mis tõendaks SEB Eesti Ühispanga endise juhatuse esimehe poolt osaluste omandamist äriühingutes OÜ Abante (kaudne oluline osalus ASis Tallink Grupp) ja OÜ Haapsalu HMR varem, kui augustis 2005. aastal ning mis tõendaks sellega seonduva majanduslike huvide deklareerimiskohustuse või huvide konflikti maandamise nõuete olulist rikkumist SEB Eesti Ühispanga poolt. Kui finantsinspektsioonile saab teatavaks vastupidine informatsioon, siis kindlasti reageerime sellele seaduses sätestatud korras.
Samas ei ole finantsinspektsiooni jaoks selged SEB Eesti Ühispanga endise juhatuse esimehe poolt äriühingutes osaluste omandamise kõik asjaolud ja motiivid. Peame üldjuhul heaks tavaks, et finantsasutuste juhid tagavad kiire ja ammendava selgituse avalikkuse huviorbiiti tõusnud ning küsimusi tekitanud äritehingutest, seda ka juhul, kui ametisse nimetatud juht ei ole veel oma ametikohale asunud või kui ta on sellelt positsioonilt juba lahkunud. Vastasel juhul eksisteerib oht, et kahjustatakse finantsasutuse ja kogu finantsturu usaldusväärsust. Seejuures tuleb kinni pidada pangasaladuse hoidmise kohustusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Finantsinspektsioon peab väga kahetsusväärseks, et kõnealuse juhtumi puhul ei ole kõik asjaosalised avalikkusele piisavalt selgitusi antud. Loodame, et tulevikus tegutsetakse märksa vastutustundlikumalt ja operatiivsemalt.
Samuti juhime tähelepanu, et teistel isikutel või õiguskaitseorganitel on võimalik seaduse kohaselt astuda samme oma huvide kaitseks või ülesannete täitmiseks, kui nad seda vajalikuks peavad. Finantsinspektsioon kinnitab, et teeb seaduses sätestatud võimaluste piires kõigi osapooltega selleks vajalikku koostööd.
Finantsinspektsioon mõistab hukka pankade juhtide ja töötajate tegutsemise huvide konflikti olukorras, kus ei ole tagatud krediidiasutuse omanike ja kreeditoride huvide kaitse. Finantsinspektsioon teeb oma parima, et Eesti pangad järgiks head pangandustava, mille osaks on oma juhtide ja töötajate huvide konflikti välistamine laenu- ja investeerimisotsuste tegemisel.
Eeldame, et ka Eesti pangad ja nende omanikud seda põhimõtet järgivad ning rakendavad kõiki meetmeid nii täna kui tulevikus, et tagada Eesti panganduse hea maine ja kõrge usaldusväärsus. Eesti hea äritava osaks ei ole isikliku kasu saamine omanike või kreeditoride arvelt.
Finantsinspektsioon koos Tallinna börsi ja teiste osapooltega on välja töötanud Hea ühingujuhtimise tava, mille järgimine loob kindlust äriühingute läbipaistvaks ja usaldusväärseks juhtimiseks.
Lisaks näeb finantsinspektsioon vajadust täpsustada krediidiasutuste seadust huvide konflikti reguleerivate sätete osas ja võtame endale siinkohal ülesandeks töötada välja vastavad muudatusettepanekud.
Peame äärmiselt oluliseks, et Eesti juhtivad ettevõtted ja finantsasutused järgivad oma tegevuses kõrgeid eetilisi ja hea juhtimistava standardeid. Ainult nii suudame tagada jätkusuutliku arengu ja majandusliku edu ka tulevikus.