Eelleping annab kindluse uue töötaja osas

Pirita TOP Spa Hotelli personalijuht Tiiu Vilms on eellepinguid kasutanud aastaid, juba Olümpia hotellis töötades, idee selleks sai ta Inglismaalt. Sisuliselt on tegemist kokkuleppega töölepingu sõlmimiseks: teatud ametikohale asumiseks teatud kindlast ajast.

Eellepingus on kindlaks määratud kõik töölepingu olulisemad punktid: kuhu see ametikoht firma struktuuris kuulub, tööaeg, palk, katseaeg, katseaja töötasu, ametiauto kasutusõigus, mobiiltelefonide kõnede kompensatsioonisumma, koolitus, edaspidise karjääri arendamise suunad. Eellepingu sõlmimise ajaks peab olema töötajale koostatud ametijuhend ja tutvustatud töösisekorra eeskirju, sest viide nendest juhindumiseks on ka eellepingus. Praegusel ajal võiks eellepingusse lisada ka punkti konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse hoidmise kohta, pakkus Vilms.

Eelleping annab töötajale kindlustunde oma palga suuruse kohta, kuna on välistatud see, et algul lubatakse üht ja pärast makstakse hoopis teist palka. Lisaks laseb see uuel töötajal juba varem vaimselt uude töösse sisse elada, nagu kinnitas 2000. aastal eellepinguga Reval hotell Olümpia konverentsikeskuse juhiks läinud praegune Reval Park hotelli ja kasiino tegevjuht Anne Mallene.

Vilms ei ole oma eellepingutes trahve sisse kirjutanud ? pole mõttessegi tulnud. ?See on mõlemapoolse kindluse asi,? nentis Vilms.

Eellepingu asemel on võimalik sõlmida ka tööleping ette, kuid selle plusside ja miinuste osas lähevad praktikute arvamused lahku.

Pirita TOP Spa Hotelli personalijuht Tiiu Vilms töölepingu ettesõlmimist ei poolda ? see ajab sassi numeratsiooni ja töölepingute üle arve pidamise. ?Ja mis saab lepingust siis, kui töötaja tööle ei ilmu?? küsis Vilms.

Töölepingute ettesõlmimisse suhtub pooldavalt Eesti Post, kes eelistab seda eellepingutele. Poolte töölepingu lõpetamist enne tööle asumist on Eesti Postis tänavu juhtunud üks kord, kui töötaja ei ilmunud kohale, rääkis AS Eesti Post õigusabiosakonna juhataja Liina Lass.

?Annulleerisime lepingu, mis oli veel nn tulevase töötaja poolt allkirjastamata. Kuna see oli nummerdatud, siis registrisse kirjutasime kommentaariks, et annulleeritud,? selgitas Lass.

Kui leping oleks olnud töötaja poolt allkirjastatud, poleks seda ühepoolselt annulleerida saanud ja vaja oleks olnud ka töötaja nõusolekut.

Vandeadvokaat Siiri Schneideri sõnul on kahe lepingu peamine vahe see, et eellepingu järel ei ole kohustust sõlmida põhilepingut , kuid põhilepingu sõlmimisel ei saa enam ümber mõelda.

Ka lepingu rikkumise tagajärjed on erinevad. Kui töölepingu sõlminud töötaja tööle ei tule, saab tema töölepingu lõpetada distsiplinaarkaristusena, rääkis Schneider. Kui aga eellepingu alusel töötaja tööle ei asu, saab temalt nõuda tekkinud kahju korvamist või leppetrahve. Kahju- või trahvinõudega kohtusse pöördumisel kulub kohtul hagi menetlemiseks keskmiselt 1,5?2 aastat.

?Tööandja risk on see, et ta on arvestanud uue töötajaga ja kui see viimasel päeval teatab, et mõtles ümber, ei ole tööandjal alust küsida näiteks leppetrahvi,? möönis Lass töölepingu ettesõlmimise riski. ?Samas on need väga harvad juhud, sest kui inimene on juba töölepingu sõlminud, siis suure tõenäosusega ta ka tööle asub.?