Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti juhtide tööaeg võib lähitulevikus pikeneda
Juhtide tööstressi uuringust selgus, et Eesti juhid töötavad nädalas keskmiselt 46,2 tundi, mis jätab nad 18 riigi hulgas alles 14. kohale. Seega ei tööta võrreldes teiste riikidega meie juhid sugugi palju.
Näiteks juhivad töötundide pingerida Kolumbia, Hispaania, Rootsi ja USA juhid. Kuna Eesti ärikeskkond muutub järjest enam Euroopa riikidega sarnasemaks, võib ka meie juhtide tööaeg pigem pikeneda ja sellega kaasnevad probleemid suureneda.
Samas on aeg erakordselt demokraatlik nähtus ? kõigil inimestel on ööpäevas täiesti võrdselt kasutada 24 tundi ja kellelegi pole antud minutitki rohkem. Igaühe oma nutikusest sõltub, kuidas ta seda aega teistest paremini kasutada oskab.
Samast uuringust selgus, et võrreldes teiste riikidega on Eesti juhid oma tööga väga rahul, olles selles vallas lausa kolmandal kohal. Samas selgus siin aga oluline vastuolu. Vaatamata tunnistamisele, et oma tööga ollakse rahul, oli psühholoogiline heaolu, st vaimne tervis ja töövõime Eesti juhtidel seevastu erakordselt madal. Meist tahapoole jäid vaid Ukraina ja UK juhid.
See tähendab, et meie juhtidel puudub meelerahu, nad muretsevad liiga palju, neil esineb palju une- ja tervisehäireid. Ka oma füüsilist tervist hindasid Eesti juhid suhteliselt keskpäraseks, jäädes üheksandale kohale. Seega ? kuigi meie juhid on tööl väliselt edukad ja rahul, võitlevad nad oma hinges vastuolude ja süümepiinadega.
Juhtide stress on suurema tähelepanu all eelkõige seetõttu, et nende pinged kanduvad tahtmatult üle ka alluvatele, mõjutades seega kogu kollektiivi töötulemusi.
Samuti on juhtidel teistest töötajatest enam kodu ja töö tasakaal paigast ära, sest juhi tööpäevad on reeglina alluvate omadest pikemad, töö tuleb koju kaasa, juhile helistatakse ja saadetakse e-posti 24 tundi ööpäevas.
Olulisim stressor, mille pärast juhid muretsevad, ongi suutmatus viia tasakaalu tööd ja eraelu.
Üldjuhul toimub töö ja kodu tasakaalust väljaminek juhtidel töö kasuks. Seega vallutab töö aja, mis peaks kuuluma kodule. Eesti naisjuhtidel lisandub ka veel teinegi stressor ? kodused probleemid tulevad tööle kaasa, sest lapsed helistavad oma probleemidega reeglina emale, mitte isale.
Alates möödunud sajandi teisest poolest nõuab töö töötajalt üha enam teadmisi, oskusi ja motivatsiooni oma tööd hästi teha. Ka tänavu Istanbulis toimunud töö- ja organisatsioonipsühholoogia kongressil tõdeti, et seoses tööga on oluliselt muutunud aeg ja ruum.
Töö ei ole enam seotud kindla kohaga ? üha enam tööd tuleb koju kaasa, sest me loeme ka õhtul kodus tööalast e-posti ja vastame töökõnedele. Samuti teeme töö ajal erakõnesid ja kasvatame telefoni teel lapsi ? seega ka osa koduseid asju tuleb tööle. Piirid töö ja kodu vahel on hägustunud, sest töö pole enam piiritletud ühe ruumiga ? kaasaegsed sidevahendid võimaldavad meil töötada kodus, maal ja jõusaalis.
Uuring näitas, et juhul kui juhid ei suuda kodu ja tööd tasakaalustada, põhjustavad nad ka teiste tööalaste stressorite võimendumist. Lisapingeid tekitavad töösuhted, tempo ja isiklik vastutus. Selliste probleemidega juhilt võib oodata ka töötulemuste langust, sest inimene tunneb end süüdi pere ees ja kannab seda tunnet ka tööl kaasas.
Lisaks muudab negatiivsete emotsioonide kuhjumine inimese ajapikku küüniliseks ja halvatujuliseks. Kimbutama hakkavad tervisehäired ja seksuaalelu ei paku enam rahuldust. Suhted tööl ja vabal ajal ei ole enam rahuldavad. Tagajärg on sageli läbipõlemine.
Autor: Mare Teichmann