Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ?Ma ei ole kavatsenudki vaikida?

    Küsimusele, miks ta pole oma avalduses selgitanud seda, kuidas on võimalik 166 600 krooni eest osta sadu miljoneid kroone maksev osalus, vastas Hanschmidt:
    ?Küll te kolme aasta pärast näete, miks mulle müüdi nimiväärtuse eest osalus Tallink Gruppi kontrollivas äriühingus. Tallinkil on ehitamisel kolm uut laeva ja kindlasti ei mahu need Eesti vahet sõitma. Täpsemalt ei saa ma kahjuks rääkida.?
    Et Hanschmidti avaldus oli äärmiselt pikk, siis pidi Äripäev seda paratamatult kärpima.
    Augustikuu lõpust alanud meedia turmtuli minu suhtes kestab katkematult. Olen seni vait olnud. See ei ole ülbus ega argus. Pidasin õigemaks vaikida ajal, kui minu tegevust kontrollis ja hindas SEB siseaudit ning seejärel finantsinspektsioon. Andsin oma selgitused neile. Kontrolliti ju meedias esitatud väiteid ja hinnanguid. Mõlemad kontrollimised on nüüdseks läbi viidud, järeldused tehtud ja avalikustatud. Meedia on oma seisukohad ammu enne välja öelnud, teeb seda jätkuvalt ja ma ei arvagi, et miski neid hinnanguid ja arvamusi oluliselt muudaks. Ma ei astu ajakirjanduslikku sõtta. Samas ei jäta ma oma selgitust ja seisukohta välja ütlemata. Teen seda kokkuvõtlikult kõigi minu tegevuse suhtes ilmutatud tõsisemate kahtlustuste ja hinnangute osas.
    Töötasin Eesti Ühispanga juhatuse esimehena 13 aastat. 1. veebruaril 2005 andsin juhatuse esimehe koha üle uuele pangajuhile. Pärast seda olin veel mõnda aega panganõukogu esimees. Peamiselt seepärast, et uus juht elaks valutumalt sisse. 31. juulist lahkusin ka panga nõukogu esimehe kohalt. Aktsionäride üldkoosoleku otsus selle kohta võeti vastu juba 15. juulil. Seega olen ma panga tegevjuhtimisest eemal juba kaheksa kuud. ASi Infortar juhatajaks asusin 22. augustil 2005. OÜ Abante osa ostu-müügilepingu vormistasin 19. augustil 2005. a ja osa kanti minu nimele äriregistris 29. augustil.
    OÜ Haapsalu HMR osa ostu-müügilepingu vormistasin 23. augustil 2005. a ja osa kanti minu nimele äriregistris 30. augustil. Mõlemal juhul oli tegemist kahe isiku ? ostja ja müüja kokkuleppega, milleks seadus takistusi ei tee. Hind ja muud olulised tingimused on selle kokkuleppe osa. Kinnitan üheselt ja selgelt, et ma ei ole saanud neid osalusi nimetatud äriühingutes oma ametiseisundi tõttu pangas. OÜ Abante ja OÜ HMR osade omandamisel ei ole seost minu eelneva töötamisega pangas, küll aga on nimetatud tehingutel oluline seos minu tulevase tegutsemisega ASi Infortar ja OÜ Haapsalu HMR äriprojektides.
    /---/ Kinnitan, et Tallinkit koheldi võrdselt teiste suurklientidega, st samaväärselt võrreldavat maksevõimet ja tagatisi omavate isikutega. Kõik laenuotsused Tallinki osas tehti laenukomitee poolt ja turuhindadega. Alates 2000. aastast tehti kõik laenuandmise ja investeeringute müügi otsused SEB vastavate töötajate otsese osaluse, teadmise ja kontrolli tingimustes. Võin samuti kinnitada, et Haapsalu HMRile ja tema tütarettevõtetele ei ole sooduslaene antud. Firmat on koheldud võrdväärselt teiste klientidega. Kõik otsused on vastu võetud laenukomitee poolt ja tehtud eelkõige panga huvidest lähtuvalt. Ma ei tegelenud isiklikult ei Tallinki ega HMRi laenudega.
    Laenuandmine on panga põhitegevus, millelt teenitakse tulu. See ei ole mingi vastutulek kliendile või heategevus, vaid tavaline äritegevus. Nii oli see ka Tallinki ja HMRi laenudega, mille kasumlikkust pangale ei tuleks alahinnata. Mõneti hämmastav on väide: pangale jäid riskid ja Tallinkile tulu. Keegi ei ole püüdnudki huvi tunda ega analüüsida seda, millist tulu on pank laenutehingutest nimetatud kliendiga aastate jooksul teeninud, teenib praegu ja loodetavasti edaspidigi.
    Pean vajalikuks rõhutada, et ma ei olnud ega ole praegu poliitik ega riigiametnik, samuti mitte kohaliku omavalitsuse ametnik. Olin panga kui eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse esimees. Panga omanikel ega pangal ei ole minu vastu nõudmisi Tallinki ja HMRi küsimuses. Seda näitasid ka ajakirjanduses avaldatud siseauditi järeldused, mida kinnitasid oma allkirjadega SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Kontroll hõlmas kogu minu ametisoleku aega. Omaniku hinnang on määrav minu kui juhatuse esimehe tegevuse seaduslikkuse hindamisel. /---/
    /---/ Panga jaoks olulisem küsimus on selles, kas sellisele äriühingule laenu andmisel on järgitud reegleid. (Kuni 01.07.1999 ei tohtinud laenu anda aktsiaseltsile, milles pangaga seotud isik, nt pangajuht, omas üle 10% osalust. Hiljem võeti keeld maha, kuid osaluse puhul üle 50% pidi laenuandmise otsustama juhatus ühehäälselt.) Kui laenuandmise reegleid ongi rikutud, tuleb taolise rikkumise puhul igakord vastavas ajas ja ruumis ja konkreetselt tuvastada, kas sellega on pangale tekitatud kahju. (Olgu nimetatud, et põhireegliks taoliste laenude puhul oli siis ja on praegugi, et need ei tohi olla antud soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele.) Kui selgub, et reegleid on rikutud ja sellega on tekitatud kahju, jääb veel küsimus sellest, kas kahju on hinnatav olulisena. Kui ka sellele küsimusele on vastus jaatav, alles siis saab rikkumist hinnata tõsiseks. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ma siinkohal isegi vajalikuks hakata peatuma aegumistähtaegadel. Samas rõhutan veel kord, et kahju ei ole tekitatud. /---/
    Finantsinspektsioon ei suutnud midagi Hanschmidti tehingutes leida
    Finantsinspektsioon avalikustas reedel oma tulemused ja järeldused, millele ta jõudis Ühispanga laenutegevust ja panga eksjuhi Ain Hanschmidti ootamatult tekkinud äriosalusi uurides. Inspektsioon tuvastas, et Hanschmidt sai osalused Haapsalu HMRis ja Tallinki emafirmas Linandellis tänavu augustis. Pangajuhi kohal olles ei pidanudki Hanschmidt oma neid osalusi deklareerima, sest need tal sel ajal puudusid.
    Härra Trink! Kui Äripäev kirjutas Hanschmidti ootamatust osalusest Tallinki emafirmas, siis juhtisime tähelepanu eeskätt aastail 1997?1999 antud laenudele, mida Enn Pant ja temaga seotud äriühingud kasutasid järjest suuremate osaluste omandamiseks Tallinkis ja selle emafirmas. Kas finantsinspektsiooni vaatluse all olid ka need laenud, eeskätt aga aastad 1997?1998, mil kehtis veel vana, laenudele üsna rangeid piiranguid seadnud krediidiasutuste seadus? Meie eesmärk oli hinnata
    Ma küsisin, kas Te uurisite konkreetselt neid aastaid. Siinkohal tuleb eristada, et seda perioodi tuleks uurida tol ajal kehtinud seaduste raames.
    Kas kõik laenud olid antud tollal kehtinud krediidiasutuste seaduse järgi? Me ei ole tuvastanud mingeid olulisi rikkumisi või möödalaskmisi.
    Kas mõned laenud käisid ka läbi Ühispanga nõukogu heakskiidu saamiseks? Mida ma saan selles osa öelda
    Siin ei tohiks ju mingit saladust olla. Küsimus on konkreetne ? kas nõukogu kiitis mõned Pandiga seotud firmadele antud laenud heaks või mitte? Kui see oli sisereeglites ette nähtud mingist piirmäärast alates, siis seda tehti.
    Kas seda tehti ka konkreetselt Tallinkiga seotud laenude puhul? Ma võin jääda faktilise infoga võlgu.
    Ma ei küsi ju mingit konfidentsiaalset infot. Tahan vaid teada, kas mõni laen käis ka läbi nõukogu? Suuremad laenud kindlasti käisid läbi Ühispanga nõukogu. Ja kui Tallinkiga seotud laenud käisid vastavate piirmäärade alla, siis käisid nõukogust läbi kindlasti ka need laenud.
    Kui osa Tallinkiga seotud laenudest käis läbi Ühispanga nõukogu ? laenud ulatusid ju ikkagi ühtekokku sadadesse miljonitesse kroonidesse ? ja kui Ühispanga nõukogu toonane liige, tänane Eesti Panga president ja finantsinspektsiooni nõukogu liige Andres Lipstok väitis, et tema ei teadnud nendest laenudest midagi, kas siis keskpanga president valetas? Või on see konfidentsiaalne informatsioon? Kliendi info on kindlasti konfidentsiaalne.
    Ma ei uuri mingit iseäralikku saladust, tunnen vaid huvi, kas laenud käisid läbi nõukogu või mitte. Ja kui käisid läbi nõukogu, kas siis Lipstok valetas? See on küsimus Lipstokile.
    Teie inimesed ju uurisid seda perioodi? Meie tegevus pole suunatud ühe või teise nõukogu liikme tegevuse hindamisele.
    Minu küsimused puudutavad ju Tallinkile antud laene. Olen aru saanud, et teie inspektsioon tegeles konkreetselt just nende asjaolude väljaselgitamisega ja jõudis mingitele järeldustele? Ja järeldus oli, et kõik oli korras. Sellest ka minu küsimused. Arusaadav.
    Puht formaalselt oli ju ka siiani kõigile selge, et ametlikult vormistati Hanschmidti osalus augustis 2005. Nüüd siis tõdes ka finantsinspektsioon sedasama. Miks teie inspektsioon piirdus vaid selle tõdemusega? Me viisime läbi põhjaliku analüüsi, mis hõlmas sealhulgas selgituste saamist erinevatelt osapooltelt, ja meil pole alust täna midagi muud väita. Meil puuduvad vahendid seda teha.
    Millised vahendid? Raha? Inimesed? Pean silmas võimalust seda informatsiooni üldse saada.
    Kas finantsinspektsioon ei pääse siis kõikidele pangadokumentidele ligi? Kahtlemata pääseb, aga meie ei teosta kriminaalmenetlust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.