Pikenevast elueast tulenevad muutused

Arenenud riikide pikenevast elueast ja vananeva elanikkonna suurenevast suhtest tööealisesse elanikkonda on räägitud palju. Käesoleva artikliga vaatlen, kuidas reageerib avalik- ja erasektor elanikkonna vananemisele Jaapanis, kus 65aastaste ja vanemate osa kogurahvastikust on 19,5 protsenti, ning eluea eeldatav pikkus naistel on 85,6 ja meestel 78,6 aastat. Eestis on vastavad näitajad 16,2 protsenti, 77 ja 65,2 aastat.

Ametlik pensioniiga Jaapanis on 60, kuid riik soodustab töötamise jätkamist veel viis aastat, kui töötaja seda soovib. Noored pensionärid on kogutud säästude ning era- ja riikliku pensioniga turul atraktiivsed oma ostujõu poolest. Pakutakse reise vanemaealistele kodu- ja välismaale, eriti välismaal pole siiani väheste puhkepäevadega töötanud pensionärid eriti käinud.

Suuremad supermarketid reklaamivad iganädalaselt soodushinnaga spetsiaalseid tooteid vanemaealistele. Poodi minnes on eraldi osakond vanemaealiste vajadustele vastavate toodetega.

Supermarketite pingutuse eesmärk on saada eakate elanike grupp oma igapäevaseid sisseoste tegema just oma poodi ja selle nimel püütakse luua sobiv keskkond. Näiteks luuakse ?ise kasutan ? ise koristan? stiilis sööginurk, kus saab koos istuda ja poest ostetud lõunat süüa. See teenus on praktiline palju vaba aega omavatele ja koosistumist harrastavatele pensionäridele. Ostukogemust poes parandab ka suurema fondi kasutamine hinnasiltidel.

Trendist ei ole maha jäänud mobiilifirmad, kes pakuvad pensionäridest esmakasutajatele suurte numbriklahvidega lihtsate funktsioonidega mobiiltelefone. Nõudlikumale kasutajale pakutakse täisfunktsionaalset sõnumi- ja e-postiteenuse ning pildistamisvõimalusega mobiiltelefone, millel on kasutaja eale vastavalt suure tekstifondiga ekraan ja lihtne kasutusjuhend.

Need on ainult mõned näited, kuidas elanikkonna demograafilised muutused kohandavad pakutavate toodete ja teenuste turgu ning sunnivad firmasid välja tulema uute ideedega üha suureneva vananeva elanikkonna grupi vajaduste rahuldamiseks.

Riik tahab vaatamata sündivuse vähenemisele ja rahvastiku vananemisele parandada 21. sajandil elanikkonna vitaalsust. Enamik pensionäre on aktiivse ja tervisliku eluviisiga, käiakse tervise- ja matkaradadel, tegeldakse spordiga ja osaletakse vabaaja gruppides. Linn pakub pensionäridele peenralappe, võimalust vabatahtlikuna kaasa lüüa rahvaürituste organiseerimisel ning soodustab spordisaalide ja ujulate kasutamist.

Uurimused näitavad, et 90% üle 65aastastest elab iseseisvalt ega vaja pikaajalist abi.

Autor: Janika Bachmann Suzuki