- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pistiseümbrik peab kaotama firma alatiseks riigihangetelt
Riigihange on hea võimalus erafirma rahaseisu turgutada. Nii on see üle maailma, mitte ainult meil. Riigihanke võitmise nimel ei pea firmad paljuks ka pistist pakkuda ? loodetav sissetulek kaalub üles ühekordse planeeritud väljamineku.
Äripäev teeb ettepaneku diskvalifitseerida pistist andnud firmad jäädavalt riigihangetelt.
Markantne on sotsiaalministeeriumi endise IT-juhi Henry Timmermanni korruptsioonijuhtum. Timmermann tegi tehinguid väikeste ja tundmatute firmadega, kes sõlmisid ülisoodsatel tingimustel sotsiaalministeeriumiga tehinguid ning ostsid hiljem vajaliku teenuse või toote juba allhanke korras omakorda õige hinnaga suurematelt IT-firmadelt.
Teenitud vaheltkasu jagasid nad Timmermanniga. Kui nii väiksed kui ka suured saavad kantud alatiseks ?musta? nimekirja, oleks see mõjus meede võitluses korruptsiooniga.
Diskvalifitseerimisettepaneku vastu räägib, et ega pistist anna siis firma, vaid ikka inimene. Aga inimesel, ebaausal ettevõtjal, on alati võimalus luua uus firma ja niiviisi asuda uuesti riigihangetele konkureerima (ja leida avalikust sektorist mõni teine ebaaus inimene partneriks). Tegutsevad ju pankrotimeistridki põhimõttel, et võlad jäetakse tühjaksimetud firmasse ja sama seltskond loob uue firma, et ?õnnestunud? äriskeemi jätkata.
Ent pistiseskandaal riivab ka suuri IT-firmasid, kellel ei tohiks olla ükskõik, kas nad tulevikus saavad osaleda riigihangetel või mitte. Veel: väikeste ja tundmatute firmade poolt nendelt allhanke korras tellitud tööde sisu oleks pidanud ettevaatlikuks tegema ? kuidas on nad seotud näiteks sotsiaalministeeriumiga.
IT-firmad peaksid isekeskis karmimalt taunima Timmermannile pistist andnud firmasid ja asja tsunftivaimust avaramalt vaatama.
Tõenäoliselt sisaldavad riigihankest osavõtu tingimused nõuet, et firma peab olema tegutsenud omas valdkonnas teatud aastad, tal peab olema ette näidata väljatöötatud lahendusi, tehtud töid või objekte, nii et riiulifirma puhta lehena ei õnnestu uuesti kohe ree peale saada. Seega ?mustal? nimekirjal mõju oleks. Tuleks kulutada nii mõnedki aastad, et ennast uuesti üles töötada ? niisugune perspektiiv võib kindlamini sundida loobuma kergemeelsetest pistisemõtetest.
Terminoloogiliselt tulekski siinkohal kasutada just sõna pistis, mitte altkäemaks. Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul antakse (ja võetakse) pistist seaduses lubatud teo toimepanemise eest, seevastu altkäemaksu antakse seaduses lubamatu teo toimepanemiseks (?Korruptsiooni määratlus peab olema täpne?, ÄP, 21.09.). Seaduses lubatud tegu oleks antud juhul riigihanke võitja väljavalimine, mida pistise abiga on ?lihtsam? teha.
Imestama paneb seegi, et petuskeemiga saadud hankeid ei tühistatud ? siin kõneleb täielik ükskõiksus maksumaksja raha suhtes.
Võib-olla oleks mõttekas juurutada n-ö ametlik ettevõtte curriculum vitae ehk ettevõtte elulookirjeldus. Kui inimene kandideerib uuele töökohale, nõutakse temalt CVd. Kui aga firma kandideerib avaliku sektori hangetele, nõutaks temaltki muude dokumentide hulgas CVd.
Autor: ÄP
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele