Ehitajate äravool annab objektidel esimesi tagasilööke

Ametlikult kinnitamata andmetel on Tartu Kaubamaja ehituselt lahkunud suve jooksul ligi sadakond töötajat, asetades peatöövõtja Skanska EMV raskesse seisu.

?Kui palju konkreetselt ehitajaid lahkus kaubamaja objektilt, ma ei tea, kuid arvan, et see väidetud sada on isegi liiga väike arv,? lausus Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ tegevjuht Ave Jürimäe.

?Üldiselt on töökäte puudusega probleeme kõikidel objektidel ning puudus on just oskustöölistest,? lausus Jürimäe ning lisas, et praegu võib kindlalt väita, et uus kaubamaja avab oma uksed 12. oktoobril.

Ka peatöövõtja Skanska EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa kinnitas, et 12. oktoober on reaalne uue Tartu Kaubamaja valmimise tähtaeg.

Otsa ei soovinud täpset lahkunud ehitajate arvu öelda. ?Kahjuks ei saa Skanska EMV kommenteerida osapoolte vahel käimas olevaid läbirääkimisi ega ehituse valmimist ning ehitajate lahkumist,? lausus ta vaid.

Saladusse jätab Skanska EMV ka kaubamaja ehitusel olevad allhankijad ning kaubamaja objektil töötavate ehitajate koguarvu.

Tartu Kaubamaja ehitusel jahutussüsteeme paigaldava Numen Ehituse esindaja kinnitusel on olnud kuulda töötajate liikumistest.

?Oleme samuti kuulnud kaubamaja objektil töömeeste lahkumistest, kuid Numen Ehituse töötajatest pole küll keegi ära läinud. Oleme töödega järje peal,? sõnas Numen Ehituse projektijuht Juhan Tuubel.

Ehitusmeeste nappus on pidurdamas ka Eesti Kontserdi uue Jõhvi kontserdimaja valmimist.

?See on üleüldine probleem ning kui juba Tallinna objektidele ei leita ehitajaid, siis Jõhvis on see veel raskem,? lausus kontserdimaja ehitava YIT ehituse projektijuht Priit Kiiver. Ta lisas, et närvilisust lisab projekti valmimisse ka see, et paralleelselt käivad nii lammutamine kui ka ehitus.

Eesti Kontserdi juhataja Aivar Mäe ütles Jõhvi kontserdimaja ehituse kohta, et töid tehakse kuni viimase minutini ning kolm meest ruutmeetril. ?Samas võiks Jõhvis olla hetkel tööl kaks korda rohkem inimesi, kuid neid ei ole lihtsalt võtta. Veel huvitavam on see, mis hakkab toimuma tulevikus, sest ehitusturg ei ole kindlasti veel oma tipul ning ehitusi tuleb aina juurde,? lisas Mäe.

Mäe ütles, et suurem töötajate liikumine hakkas selle aasta märtsis. ?Töötajad jooksid piiri taha nagu vasikad varakevadisele põllule, kuid mina usun, et see saab varsti läbi, sest mujal töötamise kasu pole sedavõrd suur,? kommenteeris Mäe.

Ehitusettevõtete arvates on hetkel töökäte puudus tulenenud kolmest peamisest asjaolust. Esiteks ehitatakse sel aastal kõikidest varasematest aegadest rohkem, suurenenud on välisriikidesse tööle minejate hulk ning kolmas põhjus on muutunud tööaeg. Enam ei tehta massiliselt ületunde ning ka nädalavahetusel töötamine on vähenenud.

ASi Koger ja Partnerid ehitusdirektor Ants Mitt ütles, et Kogeril otseselt ükski objekt seisma ei ole jäänud ega tähtajad hilinenud, kuid probleemid on kindlasti õhus.

?Eriti tugevalt on see esile kerkinud selle aasta ehitubuumiga. See paneb suure stressi alla projektijuhid, kellel on objektide brigaadidega katmine väga raske,? ütles Mitt. Ta lisas, et ega enne 3?5 aastat paranemist näha ei ole.

?Enne palkade ühtlustumist naaberriikidega siin lihtsamaks ei lähe,? lisas Mitt.

Kõige julgemate hinnangute järgi töötab Soomes praegu umbes 10 000 Eestist pärit ehitusmeest. Tõepärasem oleks ilmselt öelda, et neid on 3000?4000, ja enamik neist on seal renditöötajana.

Eesti ehitajad töötavad tihti Eesti firmadele, mis tegutsevad Soomes alltöövõtjatena.

Tööturuametis Euroopa Liidu tööjõu tegeleva EURESi büroo juhataja Heleri Hermanson ütles, et ametliku tööloaga töötas eelmisel aastal Soomes vaid ligi 200 inimest ning et on väga raske ütelda Soomes töötavate ehitajate hulka.

?Kindlasti on Soome minekul oluline palganumber, mis võib ehitajate puhul küündida kuni 3000 euroni kuus,? lisas Hermanson.

Ei Soome tööministeeriumil ega ehitajate ametiühingul ei ole ülevaadet, kui palju ikkagi on Eestist ehitajaid Soome läinud.

Statistika tegemise teeb raskeks see, et suur hulk mehi on oma töökoha leidnud tööjõudu vahendavate firmade kaudu, mida on sadu ning mis enamasti oma partnereid ja numbreid ei avalikusta. Renditud ehitajad saavad palka Eestist ja maksavad makse kodumaa reeglite järgi.

Minejateks on tavaliselt noored mehed, keda ei hoia kinni ei pere ega kohustused kodumaal.

?Kes ikka väga tahab, see ka välismaale ehitusele tööle läheb,? rääkis eile keskpäeval Tartu uue kaubamaja lähedal asuvasse kaubahalli lõunatoidu järele lipanud noor töömees Remo. ?Minul küll pole plaanis kusagile minna ? teenistus on praegu piisavalt hea, saan osa teenitust isegi kõrvale panna.?

Ta rääkis, et tema on objektil ripplagesid paigaldanud kolm kuud ja mingist suurest ehitajate voolavusest pole kuulnud. Remo sõnul on tema ja veel kümmekond kolleegi ühest Lagedi ehitusfirmast olnud Tartus komandeeringus juba kolm kuud. ?Hea vaheldus, et saab ka Tallinnast väljaspool ehitamas käia,? lausus Remo ja lisas, et samas tüütab pikk komandeering pikapeale ära ning tahaks juba koju.

Remo kinnitusel on nende brigaad paigaldanud umbes poole Tartu uue kaubamaja lagede pinnast ning tööd jätkub kuni kaubamaja avamiseni.