Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KUMUs möllavad paekivi, rohekas metall ning puitparkett

    Eelmise nädala lõpuks sai KUMU ehitustöödele ametlikult kriips alla tõmmatud. Kuigi siin-seal askeldab veel harjadega viimaseid koristustöid tegevaid sinistes tunkedes töömehi ja suure kunsti transport pole veel alanud, on kümme tonni kandev Eestis ainulaadne lift tööks valmis. ?See õigustab end täna esimest korda,? muheleb Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse esimees Voldemar Promet, kui umbkaudu kolmkümmend uudishimulikku ajakirjanikku end avamispäeval sinna sisse suruvad.
    Esmamulje on muljetavaldav. Ümarad vormid. Massiivne minimalism. Klaas. Metall. Puit. Paekivi. ?Paasi on toodud neljast Eesti paigast. Saaremaalt, Lasnamäelt, Orgitalt ning Haapsalust,? selgitab arhitekt Pekka Vapaavuori, kes ehituse vältel iga nädal päevaks või paariks oma Eesti KUMU kaema sõitis.
    Hoone kommunikatsioonid on peidetud seinte ja põrandate alla, et minimalistlik üldmulje kannatada ei saaks. ?Ametlikult on majas seitse korrust. Tegelikult võib korruseks pidada ka kõige alumist, ventilatsioonisüsteemidega täidetud korrust,? arutleb Raul Ojala ASist Merko Ehitus.?Tavaliselt on need katustel, siin aga maja alla peidetud.?
    ?Ventilatsioonitorustik ulatuks sirgeks tõmmatuna Keliani. Elektrijuhtmestik Brüssileini,? kordab ka Promet, rõhutades hoone suurust ja erakordust. Ja igaks juhuks, et kui peaks veel olema kedagi, keda näide ei veena, puistab ta mõned arvud: ?Betooni on 24 000 m3, krunt on 36 000 m2, hoones on 350 ruumi, tunnel on Eesti pikim - 120 meetrit.?
    Suurimad muudatused võrreldes KUMU algse plaaniga on vast seotud põrandatega, mis algselt põhjanaabrite Kiasma sarnaselt plastik-katte pidid saama.
    Täna laiutab KUMU koridorides 5000 m2 puitparketti. Kuulanud ära Prometi romantilise kirjelduse sellise inspiratsiooni tekkimisest, kui klassiekskurssioonitäis lapsi Tate galeriis parketil istudes Glaude Monet ?Hommikuvalgust? imetles, tundub, et kuulajad on lõplikult võidetud. Aga põrand on tõesti ilus. Selline soe. Vastandub seinte metalsele rohelusele, millel hirmpeene nimega meetodit - patineerimist - kasutati. Nõnda kavaldati aeg üle ja rohelise oksüdeerunud raua mulje saamiseks ei pidanud aastakümneid ootama.
    Suur muutus võrreldes algse plaaniga on ka valgustite osakaal. Algselt kavandatud näitusesaalide 540 valgustist on saanud 990 automaatselt - digitaalselt juhitavat.
    Näitusesaalide seinad on traditsiooniliselt heledaks värvitud. ?Betoonseinal on karkass. Seal vineer. Siis kipsplaat. Siis krohv,? lahkab Raul Ojala seinte kihte.
    Hoone anatoomiat ta jagab. Saan teada, et suure näituste saali põrandal on Epo Terratso põrand. Et lamineeritud karastatud klaasiga kaetud aatrium on 80 meetrit pikk ja et seal on nats kõhegi kõndida. Et hoone vundamendi ehitamiseks tuli alistada 20 meetrit: 10 meetrit paekivi ja 10 meetrit liivakaljut, mille kaitsmiseks ehitati tugimüür. Ja lõpuks: et see on nii pikk objekt, et nii pikka polegi olnud veel...
    Uude kunstimuuseumisse pääseb mitmest suunast. Teendindav transport pääseb hoonesse läbi Laagna teel asuva autotunneli, kust saab sõita otse hoone keldrikorrusele. Külalised saavad KUMUsse tulla Valge tänava poolt, kus asub põhiparkla ja tulla mööda 83 meetri pikkust jalakäijate tunnelit teisel korrusel asuva peasissekäiguni. Hoonesse saab ka Kadrioru poolt, aga tuleb arvestada, et sealne parkla on Valge tänava pool olevaga üsna pisike.
    KUMU näitusesaalid on ehitatud arvestusega, et sinna mahub üheaegselt 400 inimest. Külalised saavad täpsema info maja plaani kohta fuajeest. Seal hakkab asuma ka piletikassa.
    Püsiekspositsioon on jaotunud kolmandale kuni viiendale korrusele. Lisaks on hoones auditoorumim, mille hõlpsalt umber kohandatavat kaasaegse tehnikaga laval saab kasutada kontserdite, teatrietenduste, filmiõhtute ning konverentside läbi viimisel.
    Hoone teisel korrusel asub KUMU hariduskeskus, kus hakkavad toimuma koolitused ja loengud. Hariduskeskuse sisseseade osaks on nii keraamika-ja klaasiahjud kui graafikaateljee.
    KUMU hoov on kujundatud amfieteatrina, kus tulevikus samuti üritusi plaanitakse.
    Hoones asuvad ka tipptasemel sisustatud restaureerimistöökoda ning koguhoidlad, mille temperatuuri-ja niiskusreziim on piinliku täpsusega välja arvestatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.