Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Londonis luubi alla viisare?iim Venemaaga

    Venemaa presidenti Vladimir Putinit võõrustasid ELi eesistujamaa Suurbritannia pealinnas Briti peaminister Tony Blair, Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso ning komisjoni volinikud Benita Fer­rero-Waldner ja Pe­ter Mandelson. Kohtumise arutelu aluseks oli poolte eelmisel, maikuus Moskvas toimunud tippkohtumise kokkulepe.
    Tippkohtumise üheks oluliseks küsimuseks oli saavutada poliitiline otsus ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsuslepingu ja isikute tagasivõtu lepingu kohta.
    ?Loodame, et viisalihtsustusleppe tekst suudetakse kooskõlastada. Kogu see olukord on häiriv, kuna meil on olnud viisavaba re?iim paljude uute ELi liikmesriikidega,? ütles Venemaa alaline esindaja ELis Vladimir T?i?ov.
    Vastukaaluks on EL soovinud Moskvalt kokkulepet illegaalsete immigrantide tagasivõtmise kohta. Seda ka juhul, kui need pole Venemaa kodanikud, kuid on tulnud ELi Venemaa kaudu. Venemaa oli varem keeldunud illegaalsete immigrantide tagasivõtu kohustusest, viidates kulukusele ja inimõiguste rikkumisele.
    Päev enne tippkohtumist toimus Londonis Vene-ELi energiafoorum. ELi sõltuvus Venemaa energiast kasvab üha. Praegu saab ta sealt umbes poole gaasist ja kolmandiku naftast. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab ELi naftatarbimine 15 aastaga umbes 50%.
    Kuid mitmed välisanalüütikud juhivad tähelepanu sellele, et kõrge nafta hinna tõttu on Venemaa energiaekspordi tulud järsult kasvanud. See on suurendanud Venemaa iseteadvust ning soovi energiaeksporti ära kasutades end suhetes läänega rohkem maksma panna. Tagajärjeks on poliitilised pinged.
    ?Venemaa eemaldub läänest. Suhted on muutunud jahedamaks. Venemaa on taandunud 90. aastail seatud läänega lõimumise eesmärkidest,? ütles Financial Timesile Saksa välissuhete nõukogu Venemaa ekspert Alexander Rahr.
    President Putin ei tunnistanud tippkohtumise eel, et ELi ja Venemaa suhted oleksid halvenenud. ?Ma ei näe selleks mingit põhjust,? ütles ta.
    Samas tema pressiesindaja Sergei Jastr?embski möönis suhete mõningat jahenemist. Tema sõnul on selles süüdi põhiliselt ELi uued riigid, kes püüavad muuta ELi Venemaa suhtes vaenulikumaks.
    Venemaa on vastanud omapoolsete sammudega, nurjates muu hulgas piirilepped Eesti ja Lätiga. Venemaa surveavaldust nähakse näiteks ka Vene-Saksa gaasitoru leppes, mis saavutati Saksamaa valimiste eel Putini ja kantsler Schröderi kohtumisel. See hakkab kulgema läbi Läänemere ja läheb mööda kõigist Balti riikidest ja Poolast. ELi liige Poola nimetab seda otseseks karistuseks selle eest, et president Kwasniewski oli toetanud Ukraina oran?i revolutsiooni.
    Venemaa taotles tippkohtumisel ELilt ka suuremat toetust Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) pääsemisel. Venemaa loodab WTOsse pääseda tuleval aastal, olles ühinemisläbirääkimisi pidanud juba 11 aastat.
    Londoni tippkohtumise eel Luksemburgis peetud ELi üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil oli arutusel nii viisalihtsustusleping kui ka isikute tagasivõtu leping.
    Arutelul osalenud Eesti välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti on kogu aeg toetanud nende lepingute üheaegset sõlmimist. Eesti seisukoht on, et viisalihtsusleping ning tagasivõtuleping on omavahel seotud, sest Eesti kui piiririik on huvitatud tagasivõtulepingust. Eesti soovib, et edasi tegeldaks ka Euroopa Liidu kodanike registreerimisprotseduuride lihtsustamise küsimusega Venemaal.
    Luksemburgis lepiti kokku, et EL tõstatab tippkohtumisel ka Eesti ja Venemaa piirilepingute teema ning soovitab Venemaal nende juurde tagasi pöörduda ja lepingud ratifitseerida, ütles Anneli Kimber Eesti välisministeeriumi pressitalitusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA jaemüük püsis juulis juunikuu tasemel
USA jaemüügistatistika juuli kohta näitas, et müügikäibe kasvu ei tulnud, kuna bensiini hinna allatulek vähendas autokütuste müügikäivet.
USA jaemüügistatistika juuli kohta näitas, et müügikäibe kasvu ei tulnud, kuna bensiini hinna allatulek vähendas autokütuste müügikäivet.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.