Odavate laenude ajastu saab läbi

Neljapäeval jättis Euroopa Keskpanga nõukogu intressitaseme oodatult muutmata. Samas anti signaale, et ollakse valmis intresside tõstmiseks.

?Nordea arvamus on, et Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid 25 protsendipunkti võrra järgmise aasta teises kvartalis, samas ei saa täielikult välistada, et see võib juhtuda ka varem,? sõnas Nor­dea Markets Eesti juht Hassar Kipp.

Euroopa Keskpanga jaoks on tegemist ?nokk kinni, saba lahti? situatsiooniga. Ühelt poolt kasvab eurotsooni riikide majandus nii aeglaselt, et kuidagi oleks vaja seda stimuleerida. Intressikärbe või intresside hoidmine madalal tasemel on parim vahend, mis keskpanga võimuses.

Vaatamata aeglasele majanduskasvule kummitab eurotsooni aga inflatsioon ? septembris tõusis aastane inflatsioonimäär 2,5 protsendini. Mõjutatuna kallinenud naftahinnast, oli see neljas järjestikune kuu, mil inflatsioon oli ülevalpool keskpanga määratud 2protsendilist inflatsioonilage. Seega tuleb teha valik majanduskasvu ja inflatsiooni ohjamise vahel.

?Kõik asjaolud viitavad, et hindade ebastabiilsuse risk kasvab. Kui vaja, astume samme mistahes hetkel,? vihjas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet eelmisel nädalal võimalikule intressitõusule.

Euroopa Keskpanga retoorika pole viimase aasta jooksul veel nii kindlalt intresside tõusule viidanud. See näitab, et keskpank on tõesti mures tänavu 43% tõusnud naftahinna ning sellest tuleneva inflatsiooniohu pärast.

Sampo Panga krediiditoodete osakonna juhataja Arvi Lipp nentis, et naftahinnast tuleneva inflatsiooni vastu ei saa Euroopa Keskpank midagi teha. ?Küll on aga märgata, et Euroopa Keskpangas tekitavad järjest enam ärevust nn teise ringi efektid (kallinenud energiahindade kandumine teiste majandussektorite hindadesse), millega võitlemisel on intressimääradest juba suuremat abi.?

Praeguseks ei ole Euroopa majandus suutnud ennast veel piisavalt tõestada, et Euroopa Keskpank julgeks selle taseme alusel intressimäärasid tõstma hakata.

?Samas aga on alust karta, et kui aasta järele jäänud kuude jooksul suudavad Euroopa majandused ennast positiivsest küljest näidata, on Euroopa Keskpangal uuel aastal juba senisest enam vabadust intressimäärade muutmiseks ning seetõttu intressimäärade tõus lähiajal on vägagi tõenäoline,? lausus Lipp.

Samas ei ole pankade kinnitusel Eesti laenajatel põhjust ärevuseks, sest laenude andmisel on arvestatud intressitaseme tõusuga niikuinii.

?Protsendi võrra kerkinud laenuhinnad vaevalt et kedagi veel eluaset müüma sunnivad,? lausus Lipp. Küll aga võivad kerkivad intressimäärad ning palkade aeglasemas tempos järelekasv üha kallinevatele kinnisvara ruutmeetrihindadele tekitada mõneks ajaks kinnisvaraturul suuremat passiivsust.

?On raske ennustada, millise intressimäära juures inimesed lükkavad oma kodu ostmise edasi,? lausus SEB Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas.

?SEB hinnangul ei tõsta Euroopa Keskpank intresse lähema 12 kuu jooksul, seega ei ole ka Euriboril lähiajal palju tõusuruumi,? ütles ta. ?Kui intresside tõusutsükkel algab, siis tähendab see ka Euribori tõusutsükli algust.?

Normaalset majanduskasvu ja inflatsioonitaset eeldades võivad lühiajalised intressid tõusta ajapikku 3,5?4% vahemikku, kuid selleni on Messimase sõnul veel paar aastat aega. Euribori viimaste päevade liikumine on tema sõnul põhjustatud ootuste muutustest.

Arvi Lipp tuletab meelde, et Euriborid on ajas muutlikud ning nende tõusuks tasub olla valmis. Kusjuures valmis tuleb olla märkimisväärselt suuremateks tõusudeks, kui seda viimasel ajal kogetud on.

?Euribori tõus järgmisel aastal täisprotsendi võrra on ülimalt tõenäoline ning üle kahe aasta kestnud madalate intressimäärade ajastu tuleb peagi lõppenuks lugeda.?

Lipu hinnangul toovad lähemate aastate kerkivad intressimäärad kaasa fikseeritud intressimääradega laenulepingute populaarsuse.

Ka Triin Messimas leidis, et oluline on jälgida pikaajaliste ja lühiajaliste intressimäärade vahet ja kaaluda oma kohustuste intressimäärade fikseerimist pikemaks perioodiks.

?Pikemajaliste kohustuste võtjale on olulisemad pikemaajalised trendid ? võrdluseks 3 aastat tagasi oktoobris 2002 oli 6 kuu Euribor 3,25% ja 5 aastat tagasi oktoobris 2000 5%,? tõi ta näite.

Praegusel hetkel on euro intressimäärad jätkuvalt oma ajalooliselt madalamate tasemete juures, mis teeb Hassar Kippi sõnul võimalikuks intressiriski maandamise vägagi atraktiivsetel tasemetel.

Ka pangad on hakanud aktiivselt pakkuma laenutooteid intressitõusust tuleneva kuumakse suurenemise ohjeldamiseks.

?Kui intressimäärad tõusma hakkavad, muutub kallimaks ka riskide maandamine,? hoiatas Kipp. ?Iga klient peaks ka ise hindama oma võimet hakkama saada suurenenud intressikuluga juhul, kui intressimäärad tõusevad.?

Kui laenu võetakse 10?30 aastaks, oleks mõistlik kaaluda intressi fikseerimist.

Kümneaastase fikseeritud intressiga laenu baasitress on 3,27%, 20aastasel laenul 3,65% ja 30aastasel 3,74%. Kuigi need on kõrgemad 6 kuu Euriborist, on need väga atraktiivsel tasemel. Pikaajalised intressid käisid kõigi aegade madalamal tasemel septembris ja on sarnaselt Euriboriga vaid veidi kerkinud.

Miks maksta kõrgemat intressi, kui laenu saab ka odavamalt? Üks stsenaarium on, et intressimäärad hakkavad tõusma. Kui siis tuleb soov siduda laen fikseeritud intressiga, on ka need intressid kõrgemal.

Proovige laenukalkulaatorites 6 kuu Euribori + riskimarginaali asemel fikseeritud baasintressi + marginaali. Võib selguda, et te ei saa nii suurt laenusummat, kui eluaseme ostmiseks vaja. Siis tuleks endale vaadata midagi odavamat. See, et Euribor tõuseb üle 4,5 protsendi, on vaid aja küsimus. Ma usun, et kõik on valmis eluaseme nimel püksirihma koomale tõmbama, kuid kui palju?

Langevate intresside ajal oli kasulik laenata lühiajalise laenu intressidega ja paigutada raha pikaajaliselt. Tasub hoida kohustused ujuva intressiga ja fikseerida varade intress pikaajaliselt. Ehk on nüüd juba mängureeglid muutunud ja oleme tõusvate intresside ajastus? Sel juhul tasub fikseerida laenuintress nii pikaks ajaks kui võimalik ja paigutada esialgu raha hoiustesse lühiajaliselt, teenimaks intressitõusu pealt. See tähendaks fikseeritud intressiga kohutusi ja ujuva intressiga varasid.

Arenenud riikides on tavalised 30aastase fikseeritud intressiga eluasemelaenud. Ma loodan, et ka Eestis on see võimalus olemas. Pikaajaline lõplik laenuintress alla 4,5 protsendi oleks laenamisel hea alternatiiv ujuva intressidele.

Autor: Lauri Matsulevits