Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui on lihtsam koondada, on ka kergem tööle võtta

    Juhtimiskonsultant Peeter Võrk kutsus kuu aega tagasi Äripäevas seadusekirjutajaid üles kaitsma tööandjaid ja häid töötajaid sellega, et tehakse ümber kehvade töötajate kaitse seadus. Valitsus on võtnud hüüdjat häält üllatavalt kiiresti kuulda: juba 2007. aastast võib töötajale koondamisest etteteatamine lüheneda kahele nädalale, sama pikk (ehk lühike) oleks ka koondamistasu maksmise aeg.
    Äripäev toetab koondamise lihtsustamist kogu Eesti tööturul, samad mängureeglid peab üle võtma ka avalik sektor.
    Koondamise lihtsustamise kasuks on palju argumente. Suureneb ettevõtluse, erasektori konkurentsivõime, ja üldine tööhõive võib hoopiski kasvada. Kui ettevõtjal on lihtsam koondada ja see pole tehtud kulukaks nagu praegu, siis ta on valmis ka uusi töökohti looma.
    Ta ei mõtle nii kaua kui praegu. Jäiga regulatsiooni korral kardetakse uusi töökohti luua, sest sellega kaasnevad suured kulud ja kui näiteks uus projekt ebaõnnestub, siis kaasnevad ka suured kulud, et loodud töökohti likvideerida. See on ka põhjus, miks on hakatud palju kasutama hoopis mobiilsemat renditööjõudu. Kuid ka riik ei pea palgalehel hoidma inimesi, kes on seal tihti seetõttu, et neid on raske, kui mitte võimatu koondada. See ei ole normaalne ja konkurentsivõimeline tee.
    Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõime tõstmiseks on kokku lepitud nn Lissaboni strateegia, kuid konkreetsed meetmed on visad käivituma. (Bürokraat võib mõelda, et milleks riskida: iga hea algatus võib bumerangina tabada sind ennastki.)
    Tõenäoliselt on peamine põhjus ikkagi Euroopa tugevad ametiühingud ? töötajad ei ole nõus kätte võideldud hüvedest loobuma, neid ei huvita mingi abstraktne Euroopa Liidu konkurentsivõime.
    Kui Eesti läheks töötajate kergema koondamise teed enne teisi Euroopa Liidu riike, saavutaks ta teatud ajaks konkurentsieelise; kui aga teised riigid jäävadki pöidlaid keerutama, siis püsiva konkurentsieelise. Eestile ongi vaja mobiilset, mitte stagneerunud tööjõuturgu.
    Kergem koondamine lõpetaks tööjõuturul arengu, mida võib nimetada sund-FIEstamiseks. Ettevõtted, sealhulgas riigiettevõte nagu Eesti Post, soovivad endale lõdvemalt seotud tööjõudu, mida pakub FIE staatus. FIE-ga saab lihtsalt lepingu lõpetada, keerulisem on hakkama saada töötajaga, kel on tööleping, ehkki töö sisu võib tihti olla täpselt sama, erinev on vorm.
    Suur takistus saab olema kindlasti avaliku teenistuse seadus, samuti kollektiivlepingud erasektori ettevõtetes. Kuna avalik sektor on niigi tugev konkurent erasektorile, siis lihtsustamised koondamises, kui need rakenduksid vaid erasektorile, võivad tekitada tulva avalikku sektorisse tööle.
    Kuivõrd erasektor peab maksudega ülal avalikku sektorit, tuleb avaliku teenistuse seadust muuta.
    Kui avalikust teenistusest on lihtsam koondada, saab sinnagi võtta sobivamaid töötajaid. Ja põhimõtteliselt pole õige vastandada avaliku ja erasektori töötajaid.
    Öeldakse, et õige hõlma ei hakka keegi. Samuti ei hakka ju keegi head töötajat koondama.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.