12. oktoober 2005 kell 22:00

Skype?i kasutuselevõtt on lihtne

Esimeseks asjaks, et Skype?i tarkvara kasutada, on vaja arvutit, millel on internetiühendus.

Ka on vaja seadet, mille kaudu rääkida. Enamlevinud lahendus on kasutada selliseid kõrvaklappe, millel ühe klapi küljes on ka mikrofon. Kõrvaklappe ostes tasub kindlasti vaadata seda, et neil oleks piisavalt pikk juhe. On üsnagi häiriv, kui kõrvaklapid ei ulata laua all asuva arvuti juurest piisavalt kaugele.

Saadaval on aga ka arvuti USB-pesasse ühendatavaid spetsiaalseid laua- või juhtmeta telefoniaparaate või adaptereid, millega tavalise telefoniaparaadi saab arvutiga ühendada.

Kui riistvaraga on kõik korras, on vaja tarkvara, mille saab tasuta alla laadida Skype?i koduleheküljelt.

Pärast tarkvara allalaadimist tuleb see installeerida ja ennast Skype?i koduleheküljel kasutajaks registreerida. Kui kasutajakonto on loodud, tuleb sisestada oma kasutajanimi ja parool ning kõik on valmis tasuta telefonikõneks kahe arvuti vahel.

Skype?l on ka kolm olulist lisateenust.

SkypeIn-teenuse kasutajale antakse tavaline lauatelefoni number, millele helistades edastatakse kõned üle interneti kliendi arvutisse. Numbrit saab valida mitmest eri riigist, sealhulgas Eestist. Kes näiteks Soomega palju äri teeb, sellel tasuks endale võtta Soome number ning seda oma sealsete äripartneritele jagada. Nendel odavam helistada ja samas jätab firmast mulje, et sellel on ka Soomes kontor.

SkypeOut-teenus võimaldab arvutist teha kõnesid ükskõik millisele tavatelefoni numbrile. Kaugekõnehinnad on väga soodsad, sest kõne liigub sihtkohariiki üle interneti. Eestis olles arvutist Eestisse helistamisel on hinnavõit küsitav ? kõne tavatelefonile maksab 41,4 senti minutis, mobiilile 4,50 krooni. Tõsi küll ? puudub kõnealustustasu.

Skype Voicemail-teenus on võrreldav klassikalise automaatvastajaga. Kui see teenus tellitud, aga ei olda Skype?i võrku sisse logitud, siis nii arvutist helistatud kui ka SkypeIn kaudu helistajad saavad jätta teate serverisse. Sisse logimisel kopeeritakse teated kasutaja arvutisse, kus neid on võimalik kuulata ja kustutada ning ühe hiireklikiga tagasi helistada.

Skype?i levik eri riikides on väga erineval tasemel ? juba kohtab Skype-aadresse e-kirjade signatuuris ning ka visiitkaartidel.

Delfis kasutavad Skype?i programmi firma juhtkond ja IT-osakond.

?Alguses oli tõrkeid side kvaliteedis Lätti ja Leetu helistamisel, hetkel kvaliteedi üle nuriseda ei saa?, rääkis Delfi arendusjuht Ingvar Kupinski. ?Praegu on probleem hoopis see, et kontaktide nimekiri on nii pikaks läinud, aga Skype?is puudub kontaktide gruppidesse sorteerimise võimalus.?

Skype ei ole ainus tarkvara, millega üle interneti tasuta kõnesid saab teha ja mis suudab sidet pidada ka tavatelefonivõrguga, aga Skype domineerib Eestis ning ka mitmes lähiriigis.

UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali juhi Margus Vaino sõnul suhtleb ta oma Soome kolleegidega vaat et ainult Skype?i abil. ?Samas on mu Leedu kolleegid millegipärast Skype?i kasutamise vastu ja sinna tuleb kontorist ikka lauatelefoniga helistada,? lisab ta.

Autor: Alar Pardla

Hetkel kuum