Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui vajad head töötajat, vaata ka piiri taha

    Kui me räägime rahvusvahelisest konkurentsist, peame enamasti silmas tooteid ja teenuseid. Me unustame, et rahvusvaheliseks on muutunud ka tööjõuturg.
    Äripäeva arvates suurendaksid Eesti ettevõtted oma konkurentsivõimet, kui võtaksid tööle rohkem välismaalasi.
    Reedel valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2005?2007 toob välja vajaduse teadlaste ja inseneride järele, kes võiksid olla Eesti teadus- ja arendustegevuse eesotsas. Kava rõhutab ka vajadust tuua meile rohkem välismaalasi doktorikraadi omandama, seades eesmärgiks tõsta välismaalastest doktorantide osakaalu 10 protsendile 2015. aastaks (2004. aastal oli see 3%).
    See on hea mõte, sest tõstab meie kõrghariduse taset ning muudab ülikoolid rahvusvahelisemaks. Ühtaegu annab see lootust, et osa meil doktorikraadi saanud välismaalastest asub hiljem tööle Eesti ettevõtluses või muutub Eesti patrioodiks mujal. Samasugune mõtlemine võiks olla iseloomulikum ka ettevõtetele. Paljudele töökohtadele võiksime näha kohalike kõrval kandideerimas ka välismaalasi, sest see aitab muuta ettevõtted uuenduslikumaks. Välismaalastest juhtide teadmised ja oskused on Eesti ettevõtlust ja meie oma juhte 15 iseseisvusaasta jooksul kõvasti arendanud.
    Meil tasub õppida teiste riikide kogemustest: kõik kiiremini kasvavad majandused või piirkonnad kasutavad aina enam välistööjõudu. Euroopa majanduskeskuses Londonis on kümme üheksast töötajast välismaalased. USA majanduskasv põhineb suuresti sisserändajatel ning riigi poliitika tervitada ajudega immigrante on ennast ära tasunud. Näiteks Intel, Google, Oracle ja Yahoo on asutatud välismaalaste poolt ning oma eduga on nad loonud lugematuid töökohti ka ameeriklastele.
    California avaliku poliitika instituut uuris 2002. aastal Silicon Valley?s elavaid immigrante ning leidis, et 52% välismaal sündinud teadlastest ja inseneridest on olnud mõne start-up-firma asutamise või juhtimise juures. Ka meie Skype ei oleks kunagi jõudnud nii kaugele, kui tegemist poleks olnud rahvusvahelise ettevõtmisega, mis ühendas ? lihtsustatult ? eestlaste oskused, skandinaavlaste visiooni ja investeeringud ning Luksemburgi maksuseadused.
    Hiljuti kirjutas Äripäev, et EURESi büroo uuringu kohaselt tahab Eesti ettevõtjaist välistööjõudu kasutada 14%, neist 6% lähiajal. Enim vajab võõrtööjõudu töötlev tööstus (41% küsitletutest), aga ka puidu- ja õmblustööstus.
    Majutus- ja toitlustussektor vajab hooajalisi töötajaid, haridus välislektoreid. Äripäev leiab, et need numbrid võiksid suuremad olla ning ettevõtted peaksid mõtlema rohkem spetsialistide, kui et odava tööjõu palkamisele.
    Vastuargumentideks välismaalase palkamisel on keelebarjäär, tööloa hankimine (puudutab nt Venemaad ja Ukrainat) ja juhtide puhul ka kõrged kulud. Samas on ELi kodanike palkamine lihtne ning nende juhtimisoskused ja ideed muudavad kõrge palga tasuvaks, samas kui ida poolt tulijatega seotud paberisekeldused kompenseerib madalam palk. Osa firmasuhtluse inglise keelele üle minemist aga võib vaadata kui tasuta keelepraktikat.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.