Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbirääkimiste alustamine on kohustuslik
Kollektiivleping on kokkulepe töötajate kollektiivi või ametiühingu ja tööandja, käesoleval juhul aktsiaseltsi vahel.
Kui kollektiivleping on sõlmitud, siis on ta pooltele täitmiseks kohustuslik nagu iga teinegi leping. Kui kollektiivlepingut ei ole sõlmitud, siis on ükskõik kummal võimalikul kollektiivlepingu poolel õigus algatada lepingu sõlmimise menetlus. Selleks tuleb huvitatud poolel ette valmistada kollektiivlepingu projekt ja anda see üle teisele poolele. Kui töötajad on teinud ettepaneku kollektiivlepingu sõlmimiseks, siis on tööandjal kohustus alustada läbirääkimisi. Kui projekti üleandmisest on möödunud seitse päeva, on huvitatud poolel õigus nõuda läbirääkimiste alustamist. Lepingu sõlmimisel tekkinud vaidlused lahendatakse kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel. Üldjuhul pöördub huvitatud pool vaidluse lahendamiseks riikliku lepitaja poole, kes kutsub pooled välja, pakub lahendusi ja väga sageli õnnestub riikliku lepitaja sekkumisel kollektiivleping alla kirjutada. Kui töötajate kollektiiv või ametiühing on kõik muud seaduslikud võimalused kollektiivlepingu sõlmimiseks ära kasutanud, aga tulemuseni ei ole jõutud ja kollektiivset töötüli lahendada ei õnnestu, siis võivad töötajad alustada streiki. Kuna seadused on selles valdkonnas pealiskaudsed ja sanktsioonid peaaegu olematud, siis on tööandjal kümneid võimalusi kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi aastaid pidada.
Autor: Siiri Schneider