Wordi speller võib aidata ka eestikeelset teksti parandada

Wordis teksti kirjutada ja toimetada on suur mõnu ja korralik speller hoiab palju aega kokku. Kuid tuleb teada, et Wordis on tekst erinevates keeltes. Nii näiteks peab sõnaraamatu koostaja kirjutama teksti vahepeal ühes, vahepeal teises keeles. Tsiteerimisel võiks tekst olla originaalkeeles ja tõlge mingis muus keeles.

Õigekirja, poolituse ja ka teksti paigutuse tarbeks on oluline, et Word teaks, mis keeles on tekst. Keele seade on teksti määrang. Wordis tehakse vahet teksti, lõigu, tabeli, nummerduse ja lehekülje seadetel. Jätame teised esialgu sinnapaika ja vaatame vaid teksti ja lõigu seadet. Teksti seade on see, kas tekst on rasvane, suurema või väiksema kirjaga, mingis erilises ?riftis vms. Lõigu seaded on näiteks, kus paikneb taandrida, kuhu tekst joondatakse, kas pealkirja ees on number, kui palju enne ja pärast lõiku on vaba ruumi jne. Asja teeb pisut keerukamaks see, et lõigu seadete hulka kuulub ka teksti seade ? selle lõigu tavaline tekstiseade. Seega saab keele määrata nii lõigule kui ka tekstiosale.

Enamasti tuleneb sissetoksitava teksti seadistus lõigu seadistusest, kuhu see tekst sisestatakse. Küll aga saab seda teksti sissetoksimise ajal muuta. Näiteks klahvikombinatsioon Ctrl-B alustab rasvase teksti ja järgmine Ctrl-B lõpetab selle. Pärast seda, kui sai võimalikuks klaviatuuri paigutuse muutmine töö käigus (väga vajalik vene-eesti teksti sisestamisel, aga äärmiselt tüütu eesti-inglise teksti sisestamisel), saab sisestatava teksti keele määrata ka klaviatuuri vahetamisega. Ja lisaks ? kui on sisse lülitatud või sisse unustatud keele automaatne äratundmine, oleme probleemi ees, et aeg-ajalt otsustab Word ise, mis keeles on meie jutt.

Kõik eelnev oli selleks, et lugeja saaks aru, kui segastel põhjustel võib osa tema sisestatavat teksti olla ingliskeelne ja teine osa eestikeelne, ilma et ta ise selleks oma arvates midagi teeks. Ja kui võtta osa teksti veel mujalt (näiteks copy-paste teisest artiklist, internetist), võib osutuda, et selle tekstiosa keel on hoopis midagi muud.

Õnneks on arvutiekraani allosa olekuribal alati märge, mis keeles on tekst. Ja kui olete kindel, et teie tekst on ainult ühes keeles, siis soovitan segaduste vältimiseks aeg-ajalt ? aga alati enne õigekirja kontrolli ? määrata kindlasti kogu teksti keel. Selleks aktiveerige tekst (klahvikombinatsioon Ctrl-A) ja klõpsige seal keelemärki ning valige õige keel.

Word on nõus mis tahes keelega sealt loetelust, mõnel keelel aga on ees märk, mis näitab, et selles keeles oskab Word ka õigekirja kontrollida. Tavapärase eestikeelse Wordiga on kaasas eesti, soome, saksa, vene, inglise, vist ka hispaania- või prantsuskeelne õigekirjakontroll. Muude keelte jaoks tuleb see ise hankida.

Õigekirja kontroll võib toimida kolme moodi.

Automaatkorrektuur ? teie toksite valesti, Word parandab kohe õigeks. Küll piiratud mahus, väga suures ulatuses ma seda ei soovita. On mõned tüüpsõnad, mis lähevad tähtipidi vahetusse ? näiteks ?juglelt? selle asemel, et kirjutada ?julgelt?. Neil, kes on masinal kirjutamises algajad või profid, juhtub seda harva. Kõigil vahepealsetel aga juhtub seda tihti ? lihtsalt eri käed ja klahvid lähevad vahetusse. Sedalaadi sõnad on mõistlik automaatsele korrektorile selgeks õpetada.

Õigekirjakontroll teksti toksimise ajal ? Word jälgib pidevalt ja joonib punasega asju alla. Muidu mugav, aga vahel muutub segavaks.

Korrigeerimine pärast teksti sisestamist ? eraldi toiming, mis otsib ja kuvab tekstis vigaseid sõnu ning soovitab neid korrigeerida.

Enamasti oskab Wordi kasutaja kõiki kolme tasapisi enda kasuks pöörata: automaatkorrektori nimestikku veidraid vigu sisestada ja neile asendusi määrata, punaseid jooni näha ja vältida ning enne väljaprintimist kogu tekst korrektoriga üle käia.

Peab meeles pidama, et kõik kolm vaatavad keeleseadet. Nii automaatkorrektori loetelu kui ka õigekirjakontroll vaatavad sõnu selles keeles, mis on tekstiosale seatud. See võib algul palju nalja ja segadust tekitada.

Kellel on väga spetsiifiline tekst, seda tavaliselt häirib, et õigekirjakontrollija sõnastikus pole erialatermineid. Ka ei ole seal nimesid, spetsiifilisi nimetusi jms. Vältimaks selliste sõnade puhul punaseid jooni, on kolm võimalust: spetsiifilistes kohtades määrata keeleseade, mis ei kontrolli õigekirja ? tüütu, aga kõige korrektsem viis asjaajamiseks; õigeid, kuid punase joonega sõnu lihtsalt ignoreerida; koostada oma erialasõnastik.

Esimesel juhul on vaja teksti vormistamisel kogu aeg mõelda, et tüütuid seadeid saab vahetada klahvikombinatsioonidega, see kõik on parasjagu segane ja vaid erialaspetsialist suudab seda järjekindlalt teha.

Teine ehk ignoreerimine on kõige lihtsam. Sel puhul aga tuleb meeles pidada, et pärast Wordi sulgemist n-ö unustatakse kõik ignoreerimised.

Kolmas võimalus ? pidada erialasõnastikke ? annab väga palju võimalusi, aga nõuab ka tervet hulka haldustoiminguid.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et Word pole miski imeloom. Word oskab aidata meil õigesti kirjutada, aga enne peame talle selgeks tegema, mida täpselt tahame. Ja enne, kui selle Wordile selgeks teeme, peame suutma selle iseendale selgeks teha.

Kõige olulisem on meeles pidada, kuidas ja mis ulatuses mingi taktika kasutajat aitab või segab, kelle tööd see aitab ja kus ning kui kaua teie eelistusi meeles peetakse.

1. Automaatkorrektori reeglid paiknevad spetsiaalsetes failides (nimega MSO1061.acl) kasutaja profiilis. Fail on täiendus Wordi (ja Office?i teiste programmide) enda oskustele ning sõltub keelest. Seega on igal kasutajal oma autokorrektori eelistused ja need käivad temaga arvutist arvutisse vaid siis, kui administraator on nii seadnud.

2. Õigekirjasõnastik tuleb kaasa Office?i versiooniga. Lisaks võib neile eritarkvarana hankida täiendavaid sõnastikke või uuendusi, aga see on enamasti keerukam kui Office?i enda uuendamine.

3. Oma sõnastiku (inglise keeles custom dictionary) koostamine on hõlbus ? tegemist on sorteeritud tekstifailiga ja mugavaim on, kui seda haldab speller ise (käsk: add to dictionary ehk lisa sõnastikku). Selline sõnastik on valitud keelest sõltumatu, kuid samas võib neid olla mitu, neid saab kopeerida ja keskselt kasutusele võtta. Üks nendest saab olla vaikimisi sõnastik ? st see, kuhu õigekirjakontroll uusi sõnu lisab.

4. Keelest sõltuva erandsõnade loetelu saab teha ka käsitsi, see oleks siis kogu arvuti (st kõigi kasutajate) keskne ja võimaldaks mugavamat keskhaldust. Selle loomiseks leiab abi Wordi spikritest (otsisin märksõnaga exception dictionary).

Autor: Henn Sarv