Kevadise taarakartelli uurimine kukkus kokku

"Asi on lõpetatud, sest süüd ei leitud," lausus Põhja ringkonnaprokuratuuri korruptsiooni-, majandus- ja ametialaste kuritegude osakonna ringkonnaprokurör Lauri Aasmann eile. Uurimise käigus ilmnes, et Taara Liit oli juba aasta alguses pöördunud erandi taotlusega konkurentsiameti poole. Erandit sooviti, et saaks omavahel läbi arutada võimalikud muutused seoses pakendiseadusega. Juulis konkurentsiamet ka erandiloa taotluse rahuldas. "See tuli ka mulle üllatusena," ütles Aasmann. Ta ei osanud öelda, miks konkurentsiamet sellest eranditaotlusest varem ei rääkinud.

"Kokkuvõtteks võin öelda, me ei leidnud tõendeid, et oleks toimunud mingisugune kooskõlastatud tegevus hinna langetamiseks," selgitas Aasmann.

Mis puudutab eri firmadel kasutusel olnud ühesuguseid hinnalangusest teavitanud silte, siis Aasmanni sõnul saadi ka sellele paslik põhjendus. Nimelt, kuna firmad omavahel suhtlevad ja enamik taarapunktide juhte on venelased, kes eesti keelt ei oska, siis üks firma tegi sildid valmis ja jagas neid ka teistele, kes eesti keelega hätta jäid.

Aasmann märkis, et hinda tõesti langetati, kuid see oli tingitud õlletehaste kokkuostuhinna langetamisest (mais pidid õlletehased langetama kokkuostuhinda 10 senti - toim.).

Konkurentsiameti peadirektori Peeter Tammistu sõnul amet midagi kahe silma vahele ei jätnud. Sel ajal, kui läbiotsimine tehti, Taara Liidul veel erandiluba polnud. Pealegi vaadeldi neid kahte asja eraldi ja Tammistu sõnul neil seos puudub.

"Meie andsime juulis erandi, mis kehtis taara müügi kohta, kuid mitte selle kohta, mis hinnaga nad seda ostavad," toonitas Tammistu. Ta meenutas, et aasta algul oli Taara Liiduga juttu erandist, kuid ei midagi konkreetset. "Nad tegid küll taotluse, kuid ei teinud vormikohast avaldust," selgitas ta. Pärast läbiotsimisi mais aga saadeti uus, korrektne taotlus ning juulis see ka rahuldati.

"Kunagi pole sellist luba antud, et nad võiksid kokku leppida, mis hinnaga nad ostavad. Küll aga peavad pakendiseadusest tulenenud uue olukorraga oma kauba kuidagi realiseerima taaskasutusorganisatsioonidele. Iga taarapunkt omaette polnud tõsiselt võetav partner. Selle otsusega lubatakse neil vahetada informatsiooni, et nad saaksid Taara Liidu kaudu taaskasutusorganisatsioonidega läbi rääkida müügi osas," selgitas Tammistu.

Seda, et suur hulk taarafirmasid ühel ajal hinda langetas, nimetab ta pigem konkureerivaks turuks, kus osa firmasid käitus ühel ajal sarnaselt. "Kas tegemist on kokkuleppe või konkureeriva turuga - mõlemad võivad anda väga sarnase indikatsiooni. Antud juhul oli tegemist konkureeriva turuga," sõnas Tammistu.

"See rikkus ära kogu tööpäeva. Kahju oli nii majanduslik kui ka moraalne," meenutas ASi Vaania müügijuht Gert Neiland.

26. aprillil otsiti läbi ka nende büroo, kuigi nemad polnud hindu langetanud. Tööpäeva algul tulid kontorisse mehed, maja ette sõitsid politseiautod ning kästi töö lõpetada. "Kuigi teadsime, et pole milleski süüdi, oli ikkagi ebameeldiv. Kahju, et riigiettevõte maksumaksja raha eest mõttetut tööd teeb," sõnas Neiland.