Huvi fiksintressiga laenu vastu kütab Euribori tõusu ootus

Ootuses, et intressid varsti tõusma hakkavad, on pangad hakanud laenutaotlejatele aina rohkem pakkuma võimalust oma laenuintress aastateks fikseerida, et laenuperioodi jooksul kõikuv Euribor makset pangale ei muudaks.

Näiteks kümne aasta pikkuse 500 000 krooni suuruse eluasemelaenu puhul, mille intress täna on 3,27%, kasvaks praegune 4892 krooni suurune kuumakse Euribori 3% tõusu korral 5621 kroonile ehk 729 krooni võrra. Euribor oli tänasest kolme protsendi võrra kõrgem 2000. aasta oktoobris.

?Hetkel võib täheldada teatavat huvi tõusu taolise laenu suhtes,? kinnitas Sampo Panga krediiditoodete osakonna juhataja Arvi Lipp, kuid lisas, et kui vaadata kõiki sõlmitavaid laenulepinguid, on fikseeritud intressiga laenu vastu huvi suhteliselt väike.

Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk tõdes, et intressitõusu risk ei tundu veel ikka piisavalt reaalne ja enamik laenuvõtjaid tahab kodulaenule iga kuu võimalikult väikese rahasumma kulutada.

Mida kaugemal on kodulaenu lõpptähtaeg, seda suurem on Euriboril põhineva laenu intressimäära muutumise risk. ?Kuue kuu Euriboriga seotud laenu intress muutub iga kuue kuu tagant, jõudes 20aastase laenu puhul muutuda tervelt 40 korda,? nentis ka SEB Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Unt.

Seetõttu tõstavad nõustajad kindla intressiga laenu võimalust konsultatsioonidel ka üha enam esile. ?Nordea laenunõustajad üldiselt ikka tutvustavad laenuvõtjatele riskide maandamise võimalusi,? sõnas Tauno Tõhk, lisades, et huvi nende võimaluste vastu on viimasel ajal suurenenud.

?Klientidele me kindlasti soovitame fikseeritud intressiga laene, kuna see on võimalus väljaminekuid kontrollida,? kinnitas ka Hansapanga eluasemelaenude osakonna juhataja Agnes Makk. Ta lisas, et kindlasti on praegu õige aeg intressi fikseerimisega alustada, sest poole aasta perspektiivis ennustatakse Euribori tõusu. ?Kahe ja poole aasta jooksul Euroopa Keskpank baasintressi muutnud pole ja viimased viis aastat on Eesti kliendid nautinud aina alanevaid intresse,? pidas Makk põhjuseks, miks uus laenuviis veel popp pole.

Ühispanga Varahalduse tegevjuhi Sven Kunsingu sõnul on siiamaani Euroopa nõrgavõitu majanduskasv ning madal inflatsioon intresside tõusu all hoidnud. Vaadates aga, kuidas on viimase aasta jooksul Ühendriikides intressid tõusnud, võib eeldada, et see ka üsna varsti meil toimub. ?Tõenäosus intresside tõusuks on tunduvalt suurem kui languseks,? märkis Kunsing. Praegu on intressid ka marginaalide langetamise tõttu väiksed, kuid lõpmatuseni neid tema sõnul langetada ei saa. ?Päris tasuta ei hakata ka laenu andma,? sõnas Kunsing. Iga inimene peab enda jaoks lahti mõtestama, kas tahab olla silmitsi riskiga, et ühel päeval on Euribor 4,5, mitte 2,2. ?Risk on täitsa olemas,? kinnitas ta.

Langevate intresside ajal on pangad valiku ees, kas teenida väheneva intressimarginaali ja langevate intresside juures vähem tulu või kasvatada agressiivselt laenuportfelle, mistõttu mahu kasvust tingitud positiivne efekt on suurem kui intressimarginaali languse negatiivne efekt. Pangad on eelistanud kiiresti suurendada laenuportfelli.

Olukord muutub pankade jaoks drastiliselt, kui intressid hakkavad tõusma. Klientidel on suur osa rahast pankades arvelduskontodel umbes 0,2 protsendiga (fikseeritud intress). Teise kvartali lõpu seisuga oli klientidel Hansapanga Grupis arvelduskontodel 68,9 miljardit krooni. Tähtajalisi hoiuseid oli pangas vaid 26,75 miljardit krooni. Kui kliendid tahavad hoiuseid tõusvate intresside tingimuses pikendada, tuleb neile pakkuda kõrgemat intressi. Pank kaasab veel 23,2 miljardit krooni võlakirjade vormis ja võlgneb teistele pankadele 13,2 miljardit krooni. Seega on pangas umbes 0,2 protsendiga fikseeritud intressiga vahendeid üle 44 protsendi bilansimahust. Pankade lõikes on olukord erinev, kuid ma ei usu, et väga palju.

Pangale pole midagi kasulikumat kui omada tõusvate intresside juures suuremat osa laenuportfellist ujuvintressiga (Euriboriga seotud) laene. Sel juhul teenib pank samalt laenuportfellilt oluliselt rohkem kui praegu. Ja vahendite intress ei muutu nii palju, kuna suurt osa vahenditest hoitakse edasi 0,2 protsendiga.

Samas peavad pangad hoidma kliente. Üheks võimaluseks on fikseeritud intressiga laen, mis peaks kaitsma kodumajapidamisi intressitõusu vastu. Kuigi pangad teenivad lühikeses perspektiivis fikseeritud intressiga laenude pealt rohkem kui Euriboriga seotud laenudelt, jääb neil intresside tõustes pikaajaliselt teenimata rohkem raha.

Autor: Gert D. Hankewitz