Postiäri toetab infoühiskonna areng

Ilmselt postiettevõtete imagosse nende pika ajaloo jooksul kinnistunud kirjateenuse traditsioonid tingivadki arvamuse, et post on vaid traditsioonilise kirjateenuse osutaja. Ent lähiminevikus on muutunud nii turg kui ka postifirmad ise ja ühes sellega tekkinud valdkond, mida nimetame kaasaegseks postiäriks.

Tänapäeval avardub kaasaegse postiäri mõiste üha, olles jätkuvalt muutuv koos klientide vajaduste ning erinevate koostöövõimalustega, mida pakub eeskätt postifirmade kliendibaas ja toimiv teenindusvõrk uute teenuste loomiseks või juurdetoomiseks. Postiäri mõiste areneb koos turu arenguga ja siia alla kuuluvad peale traditsiooniliste postiteenuste ka ekspressteenused, logistikateenused, informatsioonilogistika, otseturundus, samuti finantsteenused ja jaekaubandus.

Euroopa praktika kohaselt on erinevate riikide postifirmade vahel selles osas sarnasusi enam kui põhimõttelisi erinevusi. Arengusuund on sama ja eristutakse pigem muul moel. Näiteks oma innovaatilisuse ja agressiivse strateegia poolest eristuvad Soome Post ja Saksa Post paljudest konservatiivsetest postifirmadest, samuti Prantsuse Post ja Itaalia Post, kes on väga ambitsioonikad tegijad oma maa pangandusturul. Sarnanetakse aga selles, et kõikidel on suur turuosa oma riigi ekspressteenuste turul ja suuremad neist laiendavad oma tegevust üha uutel turgudel. Järelikult postiettevõtted mitte ei trügi logistikaärisse, vaid nad on seal juba ammu olnud.

Levinud on arusaam, et postiäri on pigem hääbuv, loovutades oma mahtusid internetikeskkonnale. Ennustatakse seda toimuvat lumepalliefektina, kus vähenevad kirjamahud ühelt poolt ja teiselt poolt postifirmade võimatus vähendada sealjuures universaalse postiteenuse osutamise kohustuse tõttu püsikulusid tingivad kirjateenuse hindade kasvu, see omakorda nõudluse vähenemise ja sama ring võibki taas alata.

Kuni tänaste postiettevõtete hääbumiseni... See on võimalik ja täpselt nii juhtubki nende postifirmadega, kes jäävad kirjateenusekeskseks.

Ka tuues näiteks Eesti, täheldame kirjamahtude langustendentsi. Samas on Eesti Posti käive ja kasum olnud paari viimase aasta jooksul kasvavad.

Vastuolu siin pole. Lihtsalt Eesti Post pole enam ammu kirjaärikeskne organisatsioon. Panustame jätkuvalt nendesse teenusevaldkondadesse, kus turg on kasvav, eeskätt ekspressteenuste turuosa kasvatamisse.

See keerukana näiv areng on rajanenud lihtsal põhimõttel: postifirmad on väljunud kirjakesksest mõtteviisist. Täna kasutatakse mõistet ?saadetis? nii kirja, paki kui ka ekspresspaki kohta. Edastades klientide saadetisi, opereeribki postifirma logistikaturul. Paljud postifirmade ärikliendid on loobunud ise oma logistika korraldamisest, ostes selle postifirmalt kui teenusepakkujalt.

Postifirmad käivad kaasa arengutega, kus vastukaaluks kirjateenuse langusele ekspresspakiteenuste turg kasvab. Samuti on tänaseks postiäri mõiste alla tekkinud uus ärivaldkond ? informatsioonilogistika.

Siin kogutakse, töödeldakse ja jaotatakse oma klientide vahel informatsiooni viisil, mis baseerub interneti, andmetöötluse, ja kui vaja, siis ka kirisaadetiste omavahelisel kombineerimisel kaasaegsete tehnoloogiate kaasabil.

Internet, mida seni on peetud postifirma vaenlaseks, on hoopis ta liitlane ja arengu toetaja. Turg muutub ? kirisaadetiste mahud vähenevad, paki- ja eriti ekspresspakisaadetiste mahud kasvavad. Nii on tõusnud ekspressteenus postifirma jaoks prioriteetseks teenuseks. Siin on taas oma osa interneti kiirel levikul ja internetiga seotud tehnoloogiate rakendamisel.

Nimelt on internetikeskkonnas võimaldatav ? näiteks kaupade tellimine, ostmine, kauba eest tasumine ning saadetise kulgemise online?is jälgimine ? olulisel määral aidanud kaasa postifirmade pakiteenuste mahtude kasvule. Mida enam teenuseid või tooteid pakutakse internetis, seda enam kasvab postifirma roll kaupade kättetoimetajana.

Autor: Peeter Raudsepp