Koos juunikuus Tallinnas tööd alustanud ning enne selle aasta lõppu veel alustava notariga on Tallinnasse sel aastal lisandunud 8 notarit. Kokku töötab Tallinnas 42 ja Eestis 88 notarit. Kaks aastat vältavas kandidaaditeenistuses on kokku 17 inimest, kellest 7 hakkavad notaritena tööle järgmisel ning 10 ülejärgmisel aastal.

'Püüame endi poolt teha kõik, et notarite hulk suureneks ning notariteenus muutuks inimestele kiiremini kättesaadavaks. Lisaks Tallinnale on oluline notarite lisandumine just Pärnu ja Jõhvi piirkondadesse, kuna seal on järjekorrad kõige pikemad,' sõnas Lang. 'Notari põhiülesanne on tagada õiguskindlus - klientide huvid peavad olema kaitstud. Selleks ongi notariks saamisel vajalik kaks aastat kestev ettevalmistusaeg.'

Notariteenuse kättesaadavuse huvides on ka uuest aastast jõustuvad seadusemuudatused, mis notaritasude alandamise kõrval loovad mitmeid võimalusi notarite töö kiiremaks ning kliendi jaoks mugavamaks muutmiseks.

Notarite töökoormuse vähendamiseks ning seeläbi ka notarijärjekordade lühendamiseks avardab uuest aastast jõustuv seadusemuudatus digitaalallkirja kasutamise võimalusi. Kodanikud saavad alates jaanuarist esitada kohtu kinnistus- ja registriosakonnale digitaalallkirjastatud avaldusi. Praegu esitatakse kinnistusosakondadele aastas keskmiselt 120 000 ? 130 000 notariaalselt kinnitatud avaldust, mille asemel on edaspidi võimalik esitada digiallkirjaga avaldusi ning notari sekkumine pol enam vajalik.

Ka seadustatakse digitaalne notariaalmärge - see tähendab, et notar koostab lihtsate kinnituste (nt ärakirja, väljavõtte, tõlke, allkirja õigsuse kinnitamine) tarvis elektroonilise dokumendi, mille varustab digitaalallkirjaga. Suurim kasu muudatusest seisneb dokumendi (nii digitaalse kui paberdokumendi) digitaalse ärakirja ja väljavõtte kinnitamise võimaldamises. Digitaalse notariaalmärke kasutuselevõtt kiirendab ja lihtsustab suhtlemist registritega, kuna andmeid saab registrile edastada elektrooniliselt.

Uuel aastal jõustuv seadusemuudatus loob võimaluse nn 'ühe akna' või ka 'ühe kontori' põhimõtte rakendamiseks, mis tähendab, et kodanik ja ettevõtja saavad riigiga suhelda ühe kontori kaudu. Notar ei esita enam juriidilise isiku asutamistehingu tõestamisel mitte üksnes kandedokumente äriregistrit pidavale kohtule, nagu on täna, vaid ka muud dokumendid muudele asutustele. Seega ei pea äriühingu asutaja enam ise kõiki erinevaid asutusi läbi käima.

Oluliseks uuenduseks on e-notari projekti rakendumine 2006. aastal. Projekt võimaldab notaribüroode asjaajamise täieliku automatiseerimise, muuhulgas elektroonilise andmevahetuse ametiasutuste ja riiklike registritega, kiirendades nii notaribüroode kui riigiasutuste tööd. Luuakse võimalus notariaalsete lepingute sõlmimiseks digitaaldokumendina, kui kliendid seda soovivad.