Notariteenus muutub kättesaadavamaks

Notarite töökoormuse vähendamiseks ning seeläbi ka notarijärjekordade lühendamiseks avardab uuest aastast jõustuv seadusemuudatus digitaalallkirja kasutamise võimalusi. Kodanikud saavad alates jaanuarist esitada kohtu kinnistus- ja registriosakonnale digitaalallkirjastatud avaldusi. Praegu esitatakse kinnistusosakondadele aastas keskmiselt 120 000 ? 130 000 notariaalselt kinnitatud avaldust, mille asemel on edaspidi võimalik esitada digiallkirjaga avaldusi ning notari sekkumine pol enam vajalik.

Ka seadustatakse digitaalne notariaalmärge - see tähendab, et notar koostab lihtsate kinnituste (nt ärakirja, väljavõtte, tõlke, allkirja õigsuse kinnitamine) tarvis elektroonilise dokumendi, mille varustab digitaalallkirjaga. Suurim kasu muudatusest seisneb dokumendi (nii digitaalse kui paberdokumendi) digitaalse ärakirja ja väljavõtte kinnitamise võimaldamises. Digitaalse notariaalmärke kasutuselevõtt kiirendab ja lihtsustab suhtlemist registritega, kuna andmeid saab registrile edastada elektrooniliselt.

Uuel aastal jõustuv seadusemuudatus loob võimaluse nn 'ühe akna' või ka 'ühe kontori' põhimõtte rakendamiseks, mis tähendab, et kodanik ja ettevõtja saavad riigiga suhelda ühe kontori kaudu. Notar ei esita enam juriidilise isiku asutamistehingu tõestamisel mitte üksnes kandedokumente äriregistrit pidavale kohtule, nagu on täna, vaid ka muud dokumendid muudele asutustele. Seega ei pea äriühingu asutaja enam ise kõiki erinevaid asutusi läbi käima.

Oluliseks uuenduseks on e-notari projekti rakendumine 2006. aastal. Projekt võimaldab notaribüroode asjaajamise täieliku automatiseerimise, muuhulgas elektroonilise andmevahetuse ametiasutuste ja riiklike registritega, kiirendades nii notaribüroode kui riigiasutuste tööd. Luuakse võimalus notariaalsete lepingute sõlmimiseks digitaaldokumendina, kui kliendid seda soovivad.