Maksuamet võtab sihikule käibemaksupettuste vähendamise

MTA peadirektori asetäitja Marek Helmi sõnul on käibemaksu väljatoomine ühe peamise prioriteedina tingitud mitmest asjaolust. Kõigepealt on käibemaks olulise tähtsusega riigieelarves, kus selle mahuks on 2006. aastal planeeritud 15 miljardit krooni. Helmi hinnangul sõltub käibemaksu deklareerimise, maksmise ja tagastamise korrektsusest ja kiirusest olulisel määral ettevõtluse konkurentsivõime. "Käibemaks on toiteallikas ümbrikupalga maksmisele, sest läbi käibemaksupettuste tekib vaba raha," rääkis Helm. "Kuna käibemaksupettused on probleemiks ka rahvusvahelisel tasandil, siis annab meie tähelepanu just sellele maksule avalikkusele selge signaali, vähendades nii ka võimalike kurjategijate huvi tulla Eestisse tegutsema."

Käibemaksukohustuslaste registreerimisel on kavas pöörata suuremat tähelepanu sellele, et käibemaksuregistris ei leiduks reaalse majandustegevuseta või variisikute taha peituvaid äriühinguid. Maksuhaldur jätkab ka käibemaksu registreerimise avalduse esitanud ettevõtete kontrolli.

Ühe meetmena on viidud käibemaksuseaduse muutmise eelnõusse sisse võimalus kustutada registrist ettevõtted, millel puudub reaalne majandustegevus. Täna maksuhaldur seda veel teha ei saa. Näiteks on 2004. aasta algusest kuni 2005. aasta juulini registreeritud üle 600 ettevõtte, mis käibedeklaratsioonides vaid nulle näitavad.