Maksuamet võtab sihikule käibemaksupettuste vähendamise

MTA peadirektori asetäitja Marek Helmi sõnul on käibemaksu väljatoomine ühe peamise prioriteedina tingitud mitmest asjaolust. Kõigepealt on käibemaks olulise tähtsusega riigieelarves, kus selle mahuks on 2006. aastal planeeritud 15 miljardit krooni. Helmi hinnangul sõltub käibemaksu deklareerimise, maksmise ja tagastamise korrektsusest ja kiirusest olulisel määral ettevõtluse konkurentsivõime. "Käibemaks on toiteallikas ümbrikupalga maksmisele, sest läbi käibemaksupettuste tekib vaba raha," rääkis Helm. "Kuna käibemaksupettused on probleemiks ka rahvusvahelisel tasandil, siis annab meie tähelepanu just sellele maksule avalikkusele selge signaali, vähendades nii ka võimalike kurjategijate huvi tulla Eestisse tegutsema."

Käibemaksukohustuslaste registreerimisel on kavas pöörata suuremat tähelepanu sellele, et käibemaksuregistris ei leiduks reaalse majandustegevuseta või variisikute taha peituvaid äriühinguid. Maksuhaldur jätkab ka käibemaksu registreerimise avalduse esitanud ettevõtete kontrolli.

Ühe meetmena on viidud käibemaksuseaduse muutmise eelnõusse sisse võimalus kustutada registrist ettevõtted, millel puudub reaalne majandustegevus. Täna maksuhaldur seda veel teha ei saa. Näiteks on 2004. aasta algusest kuni 2005. aasta juulini registreeritud üle 600 ettevõtte, mis käibedeklaratsioonides vaid nulle näitavad.

Käibemaksuga on lähedalt seotud nn arvevabrikute temaatika. Arvevabrikute puhul on tegu variäriühingutega, kes müüvad fiktiivseid arveid tegutsevatele käibemaksukohustuslastele, et viimased saaksid selle võrra näiliselt tõsta tegevuskulusid ning viia alusetult ja makse tasumata ettevõttest raha välja. MTA uurimisosakond on 2005. aasta üheksa kuu jooksul avastanud seitse gruppi, mis müüvad varifirmade nimel fiktiivseid arveid.

Arvevabrikute väljastatud fiktiivseid arveid on kasutanud sajad firmad ning sellega tekitatud kahju ulatub mõnesaja miljonini.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse aseesimehe Enn Veskimägi hinnangul on MTA teinud maksupettuste avastamisel edusamme ja ümbrikupalkade osakaal on tuntavalt vähenenud, mida näitavad ka lisaeelarved.

"Aga käibemaksupettused on minu andmetel pärast Eesti Euroopa Liiduga ühinemist suurenenud," lisas ta. Selle põhjuseks pidas ta liiga lühikesi käibemaksu tagastamise tähtaegu, mille jooksul ei jõuta tagastamise seaduslikkust kontrollida. Seda tähtaega on Veskimägi sõnul kavas pikendada.

"Ühelgi ettevõtjal ei tohi teise ees pettusega konkurentsieelis tekkida," lausus Veskimägi.

Ümbrikupalkade vastu võitlemine on maksuameti prioriteet juba tänavu. Üheksa kuu jooksul on läbi viidud 94 ümbrikupalgareidi ja lõpetatud 125 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusena on esitatud parandusdeklaratsioone ning määratud täiendavaid makse kogusummas 27,3 miljonit krooni.

Suurima ümbrikupalga maksmise riskiga on endiselt ehitus- ja teenindussektor, mistõttu on need ka järgmisel aastal teravdatud tähelepanu all.