Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuse areng sõltub liialt toetustest

    Hetkel käivad ettevalmistused Eesti riikliku arengukava 2007?2013 koostamiseks. Sellega määratakse valdkonnad, kuhu suunatakse sel perioodil Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuvad abirahad, ca 5,5 miljardit krooni aastas (sama suur oli 2000?2003 Eestile antud Phare-ISPA-Sapard eurotoetuste kogumaht). Eesti regionaalareng sõltub paljuski omavalitsustest (KOV), mistõttu on programmide koostamisel oluline arvestada nende soovide ja vajadustega.
    KOVide vajaduste selgitamiseks viis Innopolis Konsultatsioonid AS koostöös SEB Eesti Ühispangaga läbi uuringu, mis kaardistas omavalitsuste ootused ja vajadused seoses ELi struktuurivahendite jaotamisega 2007?2013. Uuring toob selgelt välja, et arengu tagamisel KOVis nähakse lahendust just investeeringutes baasinfrastruktuuri (vt tabel).
    Infrastruktuuri toetusmeetmed Eestis on KOVide jaoks nii praegu kui ka tulevikus ühed olulisemad, kuid ka problemaatilisemad. Lisaks sobivate toetusmeetmete vähesusele on sageli probleemiks ka selliste investeeringuprojektide ettevalmistamise kulukus. Need nõuavad eeldokumentatsiooni, mis võimaldaks toetusotsuse saabumisel kohe investeeringuga alustada, kuid see tähendab KOVidele lisakulusid (ehitusprojektid, tasuvusanalüüsid, projektitaotlused jne). Paljud KOVid ei suuda lisatoetuseta katta investeeringuprojektide eeltöö kulusid. 21% juhtudest on see olnud põhjus, miks projekt on jäänud teostamata.
    Sageli takerdub arendusprojektide teostamine ka piiratud inimressursi taha. Ei ole võimalik palgata piisava kvalifikatsiooniga projektijuhti. 44% küsitletuist tõid välja, et töötajad tegelevad arendusprojektidega teiste kohustuste kõrvalt, mistõttu võib ülekoormatusest sageli kannatada projektide ettevalmistamise kvaliteet.
    Peamise arendusprojektide teostamist takistava probleemina toodi välja vajaliku omafinantseeringu puudumine. Samuti selgub, et kui seni on enamiku projektide omafinantseering tagatud valdavalt omavalitsuse eelarvest (54%), siis edaspidi tahab 64% omavalitsusi katta selle laenuga ja vaid 20% eelarvest. Kuna KOVi laenukoormus on piiratud, võib ennustada, et omafinantseering on ka tulevikus üks peamisi põhjusi, miks arendusprojekte pole võimalik ette võtta.
    Huvitav on asjaolu, et valdkonnad, kuhu kõige rohkem toetusi oodatakse ning kus vajadus on suurim (peamiselt KOV baasinfrastruktuur, suuremahuliste projektide ettevalmistamine jms), on hetkel kõige vähem toetusprogrammidega kaetud. Suuri muudatusi pole siin oodata ka 2007?2013.
    Teed-tänavad ja muu avalik infrastruktuur on ilmselt valdkond, kuhu struktuurivahendite raha niipea juurde voolama ei hakka, sest KOV peab seaduse kohaselt tagama ise nende korrashoiu. Väiksemais ja perifeersemais omavalitsustes on juba sattutud nõiaringi ? noored ja ettevõtlikud inimesed lahkuvad maakonnakeskustesse, viies endaga ka maksutulu. Nii vähenevad veelgi võimalused KOVi infrastruktuuri parandamiseks, mis on stiimul, et elanikud kodukohast ei lahkuks. Toetusteta pole tõenäoliselt seda olukorda võimalik lahendada. See võiks olla tõsine mõtlemiskoht ka riikliku arengukava planeerimisel.
    Mõtlemisainet peaks andma ka asjaolu, et 35% vastanud KOVidest väidab, et nad kindlasti ei teostaks prioriteetseid projekte, kui selleks pole võimalik toetust saada. Teisisõnu sõltuvad Eesti omavalitsused arendustegevuses siiski väga palju toetusrahadest. Riik peaks kindlasti mõtlema, mil viisil on võimalik Eesti vaesemate omavalitsuste probleeme leevendada.
    Autor: Merit Tatar
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.