Omavalitsuse areng sõltub liialt toetustest

Hetkel käivad ettevalmistused Eesti riikliku arengukava 2007?2013 koostamiseks. Sellega määratakse valdkonnad, kuhu suunatakse sel perioodil Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuvad abirahad, ca 5,5 miljardit krooni aastas (sama suur oli 2000?2003 Eestile antud Phare-ISPA-Sapard eurotoetuste kogumaht). Eesti regionaalareng sõltub paljuski omavalitsustest (KOV), mistõttu on programmide koostamisel oluline arvestada nende soovide ja vajadustega.

KOVide vajaduste selgitamiseks viis Innopolis Konsultatsioonid AS koostöös SEB Eesti Ühispangaga läbi uuringu, mis kaardistas omavalitsuste ootused ja vajadused seoses ELi struktuurivahendite jaotamisega 2007?2013. Uuring toob selgelt välja, et arengu tagamisel KOVis nähakse lahendust just investeeringutes baasinfrastruktuuri (vt tabel).

Infrastruktuuri toetusmeetmed Eestis on KOVide jaoks nii praegu kui ka tulevikus ühed olulisemad, kuid ka problemaatilisemad. Lisaks sobivate toetusmeetmete vähesusele on sageli probleemiks ka selliste investeeringuprojektide ettevalmistamise kulukus. Need nõuavad eeldokumentatsiooni, mis võimaldaks toetusotsuse saabumisel kohe investeeringuga alustada, kuid see tähendab KOVidele lisakulusid (ehitusprojektid, tasuvusanalüüsid, projektitaotlused jne). Paljud KOVid ei suuda lisatoetuseta katta investeeringuprojektide eeltöö kulusid. 21% juhtudest on see olnud põhjus, miks projekt on jäänud teostamata.