Võrreldakse Eesti ja Sloveenia majandusmudeleid
Hiljuti võrreldi The Economistis Euroopa Liidu kahe kõige edukama uusliikme Eesti ja Sloveenia majandusmudeleid. Ajakirja arvates on Eesti Sloveeniat tema rikkuse ja turvalisuse pärast kaua kadestanud. Nüüd on olukord vastupidine, sest Sloveenia igatseb Eesti-stiilis kiiret majanduskasvu.
Ka Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel Inglismaal räägiti majandusmudelitest, mis võiksid anda tulevikulootusi Euroopale kui heaoluühiskonnale.
Eelpool nimetatud The Economisti artiklis käsitleti Eesti ja Sloveenia majandusmudelite erinevusi, sest kahe riigi osas on sarnased pigem vaid inimeste hoiakud ja uhkus oma maa saavutuste üle.
Eestile edu taganud avatuse ja liberaalse turumajanduse asemel iseloomustab Sloveeniat suhteline suletus. Samuti on Sloveenias jätkuvalt suur riigi mõju majandusele.
Tõdetakse, et millegipärast on Eestis lausa ?ultratõhusad? kõik need institutsioonid, mida riik ise päris algusest loonud on. Halvasti toimivad aga nõukogude ajast ülevõetud asutused ? näiteks migratsiooniamet.
Hiljutiselt Eesti visiidilt kodumaale naasnud Sloveenia peaminister Janez Jansa hindas ühes intervjuus Eesti ühtlast 24protsendilist tulumaksu ja võimalust tulusid kiiresti internetis deklareerida. Eriti aga meie majanduse avatust, mis on aidanud meelitada välisinvestoreid.
Kuigi Sloveenial on regiooni parim sadam ning maailmaklassi tasemega mööbel, kodumasinad ja medikamendid, pole nende firmadel välismaiseid omanikke. Soovida jätavad pangandus- ja teenindussfäär. Sloveenia tahab üle võtta Eestile kiire majanduskasvu taganud majandusmudeli.
Arvan, et kõrge kvaliteediga riiklike teenuste üle uhkust tundvaid sloveenlasi kohutaks aga Eesti allakäinud tervishoid, teede halb olukord ja reguleerimata tööturg.
Autor: Ene Paal