ITee uudised

MasterCard käivitas Balti riikides MasterCardi kliente ja kaardipakkujaid ühendava OneSMARTi klubi, et edendada ja toetada kiipkaartidega seotud lisaväärtusega ärilahenduste arengut.

Klubi on loodud Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevate pankade ja kaardikeskuste jaoks, selle ajendiks on mullu Kesk- ja Ida-Euroopas loodud OneSMARTi klubi edukus. MasterCardi kiipkaartide peakeskuse juhataja Toni Merscheni sõnul tehakse klubi raames koostööd klientidega ning toetatakse kohalike turgude vajadustele kohandatud uute rakenduste pilootprojekte.

Praegu keskendub Põhja-Euroopa OneSMARTi klubi viiele lahendusele. Neist esimene tagab suurema turvalisuse internetikaubanduses ja kaugpanganduses. Teine võimaldab kaardiomanikel turvaliselt salvestada kiipkaardile erinevaid isikuandmeid (nimed, aadressid, veebiaadressid, salasõnad) ja neid hallata. Kolmas on uudne kiipkaardipõhine makselahendus, mis sobib uutele turgudele ja reaalaajas ühenduseta maksekeskkondadele. Neljas lahendus on MasterCardi platvorm kliendikaardi taotluste vastuvõtmiseks ja infovahetuse tihendamiseks kliendi ruumides asuvas müügipunktis ning viies raadiosageduse tuvastamise toode, milles on ühendatud kiibi turvalisus ja kontaktivaba makseviisi mugavus.

Keskkriminaalpolitsei kutsus oktoobri lõpus inimesi üles kaitsma paremini oma internetti ühendatud arvuteid viimasel ajal kasvanud küberrünnete kasvu tõttu. Rünnakute tulemusena on kurjategijate kätte langenud ohvrite isikuandmeid ja pangaparoole.

Keskkriminaalpolitsei andmeil on peamisteks interneti teel toime pandavateks kuritegudeks andmete väljapetmine või nende omastamine ohvrite arvutitest nuhkprogrammide abil.

?Eesti praktika näitab, et kurjategijail pole õnnestunud kordagi läbi murda interneti teel teenuseid pakkuvate ettevõtete tulemüüridest ja pääseda seeläbi ligi klientide personaalseimatele andmetele, näiteks kontoinfole,? ütles keskkriminaalpolitsei juht Lauri Tabur. Küll on paroolide varguse ohvriteks langenud teenuste tarbijad, kes pole oma arvuteid piisavalt varustanud viirusetõrje programmidega, lisas ta.

Parim viis andmeturvalisuse tagamiseks on võimalikult uue viirusetõrjeprogrammi, turvalisse tööre?iimi seadistatud brauseri ja operatsioonisüsteemi kasutamine ning nende korrapäraste uuenduste tegemine. Ärge klikkige valimatult bänneritel,ärge installeerige arvutisse esmapilgul atraktiivseid programme (mille tegelik eesmärk ja toime on teadmata) ega avage juhuslikke e-kirju või reklaame, soovitas keskkriminaalpolitsei.

28. oktoobril hakkas EMT esimesena Eestis pakkuma 3G-teenust, avades 3G-võrgu kommertskasutuseks.

Kolmanda põlvkonna mobiilside annab võimaluse kiireks andmesideks, mille tulemusena saab mobiiltelefoniga edastada liikuvaid pilte ja videoklippe. Portaalis EMT Go on üleval lingid ETV uudiste vaatamiseks, samuti saab 3G-telefoniga vaadata mõningaid teiste Eesti telekanalite saateid. Muusikaportaalist U-POP saab telefoniga tellida laule, tipptundidel võib olla abi teleekraanile jõudvast reaalajas liikluspildist.

EMT 3G-võrgus toimib andmete edastamine kiirusega kuni 384 kilobitti sekundis. Avamisjärgselt katab EMT 3G levi suurema osa Tallinnast, kuid välitingimustes. EMT 3G võrguseadmete tarnija on Ericsson. Vastavalt 3G litsentsitingimustele tuleb EMT-l 2010. aastaks katta 3G-võrguga 30% Eesti elanikkonnast.

Andmeside valdkond on EMT teatel firma üks strateegilisi arengusuundi, 3G väljatoomine aitab kasvatada EMT andmesidetulusid. 3G-võrgu avamise hetkel oli EMTs 400 3G-telefoni, samas kasutas mobiilset andmesidet kokku 100 000 firma klienti. EMT müüb hetkel nelja 3G-telefoni hinnavahemikus 5500 kuni 10 000 kr.

Seni peamiselt eraklientidele keskendunud mobiilsideoperaator Tele2 asub aktiivselt tegutsema äriklienditurul, teatas ettevõte. Tele2 investeerib kahe aastaga oma levialasse ja teenustesse ligi 150 miljonit krooni. Tele2 strateegiliste plaanide kohaselt on ettevõtte eesmärk suurendada 2006. aasta lõpuks äriklientide arvu kaks korda. Hetkel on Tele2 turuosa Eesti mobiilsideturul äriklientide osas hinnanguliselt ligi kümme protsenti võrrelduna 33protsendilise osaga mobiilsideturul tervikuna.

Tele2 uue juhi Toomas Tiiveli sõnul kavatseb Tele2 peale erakliendisektori olla hinnaliider ka ärikliendisektoris. ?Tele2 on kõige ratsionaalsem valik eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellele suudame pakkuda sideteenuseid meie konkurentidest umbes kolmandiku võrra soodsamalt,? lausus Tiivel.

Trigger Software juhtkond ja Helmes ostsid Tele2 käest sajaprotsendilise osaluse tarkvaraarendusega tegelevas Trigger Software?s. 60% ettevõttest hakkab kuuluma Helmesele ja 40% ettevõtte juhtkonnale. Tehingu summat osapooled ei avalikustatud.

Helmese juhi ja suuromaniku Jaan Pillesaare sõnul on tegu ajaloos esmakordse sündmusega, kus Eesti kapitalil põhinev tarkvarafirma saab globaalse suurfirma infosüsteemide eelistatud arenduspartneriks ja haldajaks.

Seni on Eesti firmade tegevus välisturul piirdunud vaid üksikute ni ilahenduste või alltöövõtu pakkumisega. Triggeri loodud ärikriitiliste süsteemide kasutajate arv on üle kolme korra suurem, kui on Balti riikides elanikke.

Helmese ja Triggeri ühinemise tulemusena tekib Eesti suurim iseseisev ärikonsultatsiooni ja tarkvara arendusega tegelev ettevõte. Tekkiva grupi aastakäive ületab sada miljonit krooni, millest poole moodustavad tarkvara arendusega seotud teenused.

Trigger Software? juhi Kalju Rüütli hinnangul suurendab Helmesega liitumine oluliselt Triggeri müügipotentsiaali. Praegu moodustab eksport 95% Triggeri käibest. ?Koos Helmesega laieneb meie ühine kliendiportfell nii valdkonniti kui ka geograafiliselt,? lausus ta.

Tele2 uue juhatuse esimehe Toomas Tiiveli sõnul soovib Tele2 keskenduda Eestis oma põhivaldkonnale ehk mobiilsideteenuse pakkumisele.

Elion alandas ligi kaks korda veebimajutusteenuse hinda, tuues turule uue paketi kuutasuga 99 kr. Veebimajutusteenus võimaldab paigutada firma nimega kodulehe Elioni serverisse ning olla oma klientidele kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Teenuse haldamine käib veebiliidese kaudu.

Elioni toodete ja teenuste direktori Margus Kurmi sõnul on Elion esimese teenusepakkujana Eestis andnud veebimajutusele selgelt mõõdetavad kvaliteedilubadused ning kannab nende täitmatajätmise korral materiaalset vastutust. ?Ühe kuu jooksul ei tohi koduleht maas olla rohkem kui 11 tundi kokku,? lausus Kurm. Selle ületamise korral on kliendil õigus nõuda leppetrahvi ühe päevatasu ulatuses iga algava tunni kohta, lisas ta.

Veebimajutusteenuse 99kroonise kuutasuga pakett sisaldab 50 megabaiti andmesalvestus- ja viis gigabaiti andmeedastusmahtu. Neist peaks Elioni teatel 99% veebilehtede puhul piisama. Teenusserver jälgib ise mahu kasutamist ning lisab või vähendab seda vastavalt vajadusele. ?Pole ohtu, et kettapind serveris täitub ootamatult, põhjustades andmete kadu ja kodulehe mittetoimimist,? ütles Kurm. Veebimajutuse töökindluse tagavad varukoopiate tegemine andmetest kord ööpäevas ning regulaarne taastamise testimine. Kõige olulisemad tegevused on automatiseeritud, vähendades inimvea riski. Elioni veebimajutusel on ööpäevaringne tasuta tehniline tugi. Tellimistasu veebimajutusteenusel puudub. Veebimajutusteenus sisaldub ka Elioni Väikekontori-ADSLi ja Ärilahenduse kõigis variantides.