Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Trükitööstus püüdleb paindlike kliendisuhete poole
Eesti trükitööstuse ajalugu ulatub 17. sajandisse. Praegu on Eestis 119 trükikoda, millest 101 on reklaami-, 5 raamatu-, 4 perioodika- ja 9 etiketi- ja pakenditrükikoda.
Trükikodade arv on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, kuid siiski vähenemise suunaga. Viimane on tingitud trükikodade ühinemistest või tegevuse lõpetamisest.
Trükituru kogukäive on sajandi algusest tõusnud igal aastal keskmiselt 10%. Aastal 2004 oli Eesti trükituru kogukäive üle 1,7 miljardi krooni. Sellest 42% moodustavad reklaamitrükikojad, 30% perioodika-,
19% etiketi- ja pakendi- ning 9% raamatutrükikojad. Seejuures ei näita märgatavat käibelangust ükski segment.
Et koduturg on trükitööstusele kitsas, saavutatakse käibekasvud just ekspordi arvel. Eesti trükitööstuse eksport on enim suunatud lähiriikidesse. Venemaa, Skandinaavia ja Soome on maad, kus aktiivne turu leidmine on ka järgmiste aastate suund. Teenuse paindlikkus ja kiirus on kvaliteedi järel kõige olulisemad märksõnad tänapäeva trükitööstuses. Ekspordi mahud on kasvanud igal aastal.
Eesti trükikodade väike võimsus seab piirangud suurte tiraa?idega tellimuste täitmisel. Trükitoodete koguste jätkuv kahanemine on selge suund. Seevastu kasvavad püsivalt erinevate või väikeste modifikatsioonidega toodete hulk, trükikojad spetsialiseeruvad kindlasse turuni??i oma segmendi piires.
See annab Eesti trükiturule eelise naaberriikide võimsate trükikodade ees, kus on tehniliselt väga keerukas paindlik olla. Just tootemahtude kasvatamise tõttu, aga ka vajadusest tihedas konkurentsis kvaliteetset toodet pakkuda, on trükitööstus teinud suuri investeeringuid eelkõige seadmetesse, aga ka hoonetesse. Aastal 2004 investeerisid tööstusharu ettevõtted 359 miljonit krooni, käesoleval aastal on investeeritud trükisektorisse üle 154 miljoni krooni.
Hoolimata trükitööstuse kõrgest palgatasemest kohaliku keskmise taustal, kimbutab ka trükitööstust valusalt haritud ja sobivate spetsialistide puudus. Trükitööstuse liidu ja Tallinna Polütehnikumi koostöös käib trükiala õppekavade ajakohastamine ning praktikate aktiviseerimine, eesmärgiga luua edukas suhe õpilase ja trükikoja vahel juba esimesel õppeaastal.
Teadmiste ja oskuste taseme hindamiseks, aga ka töötavate spetsialistide motiveerimiseks, on koostatud trükiettevalmistaja, trükkali ja trükiste järeltöötleja I, II ja III astme kutsetunnistused. Omistatud kutse on nii spetsialistile kui ka tööandjale kinnitus teatud professionaalsest tasemest.
Rahvusvahelised tehnilised- ja kvaliteedistandardid on Eesti trükitööstuses probleemideta juurdumas. See on aluseks nii siinse kui ka piiritaguse kliendiga suhtlemiseks ja tingimuste loomiseks. ISO 9000 sertifikaat on muutumas ka trükiturul eduka konkureerimise aluseks, tekitades kliendis suurema usalduse ja kindluse, et trükiteenused ja -tooted vastavad tõepoolest kindlaksmääratud nõuetele ning tellimused valmivad tähtajaks.
Klient saab kindluse, et trükikojas on tagatud teenuste ja toodete pidev areng ning iga spetsialist teab täpselt oma tööülesandeid ja trükikvaliteedile esitatavaid nõudeid, aga ka teadmise, et pretensioonide tekkimisel saab neile kiire ja kompetentse lahenduse.
Eesti trükiturg on heal tasemel ja innovatiivne. Saavutatud kvaliteedi hoidmine ning kliendisuhete paindlikkus ja klientide hulga suurenemine on eesmärk nii suurtele lipulaevadele, kui ka väiksematele trükikodadele.
Autor: Mereli Mändla