Rahvaliit: kaalume suhtlemise lõpetamist Äripäevaga

Äripäev on oma viimases kahe numbri juhtkirjad pühendanud Rahvaliidule, süüdistades erakonda seitsmes surmapatus. Mõlemas juhtkirjas on hinnangu aluseks võetud ainult toimetuse koostatud mudelisse sobivad seisukohad, eirates vastaspoole esitatud fakte. Rahvaliidu hinnangul on selline käitumine tendentslik, lugejat eksitav ja ebaprofessionaalne.

Näiteks kirjutab Andres Kärssin 23. novembril (lk 5): ?Kui erakondlikku tausta vaadata, siis on Rahvaliidul praegu enamus ka keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogus.? Nõukogul on üheksa liiget, neist rahvaliitlased on kaks. Kärssini loogikast lähtuvalt on Riigikogus enamus Res Publical, sest nende fraktsioon on suurim ja kuna ka parlamendi juhatuse esimees on respublikaan, siis järelikult juhib praegu riiki Res Publica. Sellise mõttemudeli absurdsus on ilmselge, kuid see ei sega Äripäeva juhtkirjas Rahvaliitu süüdistamast. Igale mõtlevale inimesele on selge, et keskkonnaprojektidest saavad kasu kõik kohalikud elanikud sõltumata parteilisest kuuluvusest.

Täpselt sama moodi ei huvita toimetust see, et Põllumajandusministeerium ei saa rendilepinguid päevapealt muuta. Kui Põllumajandusministeerium lepinguid ühepoolselt muuta üritaks, tähendaks see Eesti riigile ette kaotatud kohtuasju. Rahvaliidul on raske uskuda, et Äripäeva toimetuses ei ole inimesi, kes sellest aru saaksid.