Äripäev jagab kallutatud teavet
Äripäev on oma viimase kahe numbri juhtkirjad pühendanud Rahvaliidule, süüdistades erakonda seitsmes surmapatus. Mõlemas juhtkirjas on hinnangu aluseks võetud ainult toimetuse koostatud mudelisse sobivad seisukohad, eirates vastaspoole esitatud fakte. Rahvaliidu hinnangul on selline käitumine tendentslik, lugejat eksitav ja ebaprofessionaalne.
Näiteks kirjutab Andres Kärssin 23. novembril (lk 5): ?Kui erakondlikku tausta vaadata, siis on Rahvaliidul praegu enamus ka keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogus.?
Nõukogul on üheksa liiget, neist rahvaliitlasi on kaks. Kärssini loogikast lähtuvalt on Riigikogus enamus Res Publical, sest nende fraktsioon on suurim ja kuna ka parlamendi juhatuse esimees on respublikaan, siis järelikult juhib praegu riiki Res Publica. Sellise mõttemudeli absurdsus on ilmselge, kuid see ei sega Äripäeva juhtkirjas Rahvaliitu süüdistamast. Igale mõtlevale inimesele on selge, et keskkonnaprojektidest saavad kasu kõik kohalikud elanikud sõltumata parteilisest kuuluvusest.
Täpselt samamoodi ei huvita toimetust see, et põllumajandusministeerium ei saa rendilepinguid päevapealt muuta. Kui põllumajandusministeerium lepinguid ühepoolselt muuta üritaks, tähendaks see Eesti riigile ette kaotatud kohtuasju. Rahvaliidul on raske uskuda, et Äripäeva toimetuses ei ole inimesi, kes sellest aru saaksid.
Selles valguses on Rahvaliidul tõsiseid kahtlusi Äripäeva toimetuse sõltumatuses. Rahvaliit ei ole kunagi teeninud välismaiste omanike huve ja seega on mõistetav rahamaailma hääletorust ärilehe soov näidata erakonda võimalikult halvas valguses. Huvitaval kombel tiheneb Rahvaliidu halvas valguses näitamine Äripäeva veergudel alati kuu-poolteist enne ja pärast valimisi.
Rahvaliit kaalub igasuguse Äripäevaga suhtlemise lõpetamist, sest ajaleht käitub USA politseiseriaalidest tuttava formulari kindlasse kõneviisi mugandatud versiooni alusel: ?Kõike sinu öeldut kasutatakse lehes kindlasti sinu vastu, isegi kui selleks tuleb tõde väänata.? Kindel näide sellest on Rahvaliidu märk, mida toimetus laenas ja oma liikme pintsakurevääril pildistas.