Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektriauto, mis sõidab 370 km/h
Eliica prototüüp, mida esitleti tänavusel Tokyo autonäitusel, ei ole tõsistele autohuvilistele iseenesest midagi väga uut. Teda näidati selsamal näitusel ka kaks aastat tagasi, kuid siis veel tumedate klaasidega, ehk kogu salong oli alles väljatöötamisel. Nüüd oli Eliica kogu oma hiilguses rahva ees ja soovijad said temasse sisse istuda ning nuppe näppida. Mis tähendab, et põhimõtteliselt on hakanud selle ainulaadse auto aastaid kestnud arendustöö hakanud kandma esimesi vilju.
Eliica torkab silma juba üksnes oma välimuse poolest. Ülimalt voolujooneline disain, tiibadena üles avanevad uksed ning kaheksa ratast tõmbavad külastajaid ligi nagu magnet. Vaatamata sellele, et erinevaid disainikontsepte on Tokyo näitusel väljas rohkem kui kusagil mujal. Asja lähemalt uurima asudes selgub, et ekstravagantne välimus on vaid jäämäe veepealne osa ja tegemist millegi märksa enama kui lihtsalt mõne disainibüroo järjekordse ?hullu ideega?, mis suure tõenäosusega juba paari aasta pärast unustusehõlma vajub.
Eliica töötab elektri jõul ning teeb seda enneolematult hästi, ületades sealjuures ka kõige võimsamate sportautode saavutused. Sest pole just palju selliseid bensiinineelajaid, mis suudaksid kiirendada paigalt 100km tunnikiiruseni 4,1 ja 160km tunnikiiruseni 7 sekundiga. Kusjuures tippkiiruseks saavutati möödunud aastal Itaalias läbi viidud katsetel 370 km/ h, kuid auto looja Keio ülikooli professor Hiroshi Shimizu on öelnud, et see ei ole lagi. Teatud tingimustel on see auto suuteline sõitma ka kuni 400 km/h, ehk sama kiiresti kui maailma kiireim seeriaauto Bugatti Veyron. See tulemus avaldab muljet seda enam, et auto ei ole just kergete killast: tema kaheksa ratast, kaheksa elektrimootorit, lisaks akud, teevad auto tühimassiks ühtekokku 2,4 tonni.
Eliica nimi ei ole võetud laest. See on lühend väljendist Electric Lithium-Ion battery Car ehk elektriline liitium-ioon akudega auto. Ja just seda see auto ongi. Teda viivad edasi kaheksa rataste juures asuvat elektrimootorit, iga mootori võimsus on pea sama suur kui tavalise väikeauto bensiinimootor: 91 hj ja pöördemomendiks 100 Nm. Kaalub üks selline elektrimootor 20 kg. Energiat saavad need mootorid uutest liitium-ioon akudest ja nende energiast piisab umbes 300?400 km läbimiseks, sõltuvalt sõidustiilist.
Loomulikult on selle auto arendajad põrkunud mitme arvestatava probleemiga: esiteks kulus seniste akude laadimiseks ligi kümme tundi, teiseks tuli tema omahind sedavõrd kõrge, et seeriatootmine osutuks üsna mõttetuks. Esialgsete rehkenduste kohaselt läinuks auto seeriatootmisse minnes kliendile maksma 300 000 dollarit ehk ligi 4 miljonit Eesti krooni. Kõik see kokku on pannud kahtlema mitmeid projekti rahastajaid ja alles mõni aeg tagasi oli projekti jätkamine suure küsimärgi all.
Auto arendajad ei lasknud sel kõigel aga end heidutada ja pöörasid põhitähelepanu kahele aspektile: esiteks akude arendamisele ? laadimiskordade arv on uue tehnoloogiaga suudetud tõsta vähemalt tuhandele korrale. See teeb auto läbisõiduvõimaluseks ühtede akudega ca 400 000 km, mis ongi ühe auto maksimaalne kasutusiga. Teiseks on suudetud lühendada laadimisaja pikkust ? poole tunni jooksul on võimalik akud laadida vähemalt 70% ulatuses. Oluliseks suunaks on võetud auto seeriatootmiseks odavamate koostematerjalide leidmine, ehk otsitakse võimalikult palju detaile olemasolevatelt tootjatelt, mis aitaksid viia auto omahinna laiemale rahvale kättesaadavamaks.
Sel suvel sai prototüüp Eliica Jaapani ametivõimudelt ametliku litsentsi, et jätkata katsetusi tänavaliikluses. Ees ootavad turvatestid jms, mis kõik kokku näitab, et inseneridel on hoolimata tagasilöökidest kindel soov see sõiduk seeriatootmisse tuua.