Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuldne klassika eesti luuletajatelt
?Eesti luule. Kuldne klassika II? on loogiline järg aasta varem ilmunud esimesele köitele, kuhu olid valitud meie luule suurnimed.
Sarja teises kogumikus on esindatud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Mihkel Veske, Ado Reinvald, Jakob Tamm, Villem Ridala (Grünthal), Artur Adson, August Alle, Marie Heiberg, Jaan Kärner, Hendrik Adamson, Johannes Semper, Juhan Sütiste, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Kersti Merilaas, August Sang, Debora Vaarandi, Kalju Lepik, Juhan Smuul. Igaltühelt neist 50 luuletust.
?Nüüd on võimalus välja anda need kunagi vihikutena ja nüüdseks juba koltuma läinud kogumikena ilmunud väärtuslikud luuletused trükitehniliselt väga kvaliteetse, pidevas kasutuses oleva raamatuna,? selgitab kogumiku üks koostajaid Urmas Ott.
Kirjastuse SE&JS eesmärgiks oligi koostada sisukas ülevaade Eesti luule olulistest autoritest, kelle looming kaob muidu raamatukogude sügavusse või pööningutele, sest kes tänapäeval viitsib sealt üles otsida näiteks Semperi või Sütiste debüütkogusid.
?Juhan Sütiste, kes kunagi kirjutas ühe punase luuletuse ?Maakera pöördub itta?, oli tegelikult suurepärane poeet. Tema unikaalsetes noorpõlveluuletustes oli ka mulle palju avastuslikku,? lausub Urmas Ott.
Suureformaadilise ja heast paberist raamatu kaanel on kunstnik Andres Tali kujutanud tamme, eestlaste jäävuse sümbolit, mis rõhutab teose kestvust põlvest põlve nii sisus kui ka vormis.
Niisugune ?luuletellis? on suurepärane kingitus igas vanuses lugejale, vajalik pereraamat. Juba mitu firmat on tellinud neid oma töötajatele jõulukingiks, mainib Urmas Ott rahulolevalt. Kaunis köide kui dekoratiivne kujunduselement sobib ilmestama ka sellist kodu, kus pole ühtegi raamatut, lisab ta.
Autor: Tiina Kolk