Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viivitamine arvete tasumisega häirib üha rohkem äritegevust

    Arvete tasumisega seonduv on kujunenud tõsiseks ettevõtete arengut piiravaks teguriks. See selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust ?Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused?.
    Kui peamisteks takistavateks teguriteks loeti maksukoormust ning seadusandlust ja bürokraatiat (vastavalt 47% ja 42% vastanuist), siis neile järgnes arvete maksmata jätmine või tasumisega viivitamine klientide poolt (41%). Kusjuures probleemiga on enam kimpus just eksportivad ettevõtted, kelle puhul tasumisega seonduv oli hoopiski esikohal. Sama on seis välisosalusega firmade puhul.
    Uuringu tulemusi kinnitab KredExi praktika ekspordigarantiide väljastamisel, kus tasumata arvete tõttu on alates aastast 2001 välja makstud hüvitisi kokku 11,9 mln krooni. Vaatamata sellele, et KredEx tegeleb ostjate riskide hindamisega igapäevaselt, ei õnnestu kahjusid vältida. Isegi pikka aega edukalt tegutsenud ettevõte võib kiirelt oma tegevuse lõpetada.
    Põhjuseid võib siinjuures olla mitmeid, raskustesse võivad viia riigi majanduses või tegevusalal toimunud suuremad muudatused või ka ühe olulise ostja loobumine ettevõtte teenustest või kaubast.
    Samuti ei saa välistada pettusi, kus varjates ettevõtte tegelikku rasket olukorda püütakse leida veel võimalikult palju hankijaid, kellelt kaup kätte saada ja seejärel jäljetult kaduda. Tulenevalt viimasest tasuks olla ettevaatlik erinevatel messidel sõlmitud kontaktide puhul.
    Messil on petturil lihtne allkirjastada suur hulk lepinguid mitmetele samal ajal saabuvale tarnele. Makseraskuste korral omavad nõudeõigust mitmed ettevõtted korraga, kusjuures eelnevad hoiatavad märgid puuduvad ja enamasti on kaup raskustest teada saamise ajaks juba realiseeritud.
    Üldjuhul tasub olla ettevaatlik uute, vähese tegevusajalooga ettevõtetega, samuti väikeste või antud ettevõtte jaoks uute ostjatega. Sellistele ostjatele tuleb esialgu võimaldada väikest krediiti, kasutades osalist ettemaksu.
    Lisaks mõõdukale krediidile on mõttekas enne järgmist tarnet ära oodata esimese tarne eest tasumine, et võimalike probleemide korral saaks õigeaegselt võlasumma kasvu peatada. Eriti keerukamate kaupade või teenuste korral võib olla ostja teadlikuks strateegiaks maksetega viivitamine viidates võimalikele kvaliteedi, tarne vms probleemidele.
    Alati tuleb uurida ostja tausta kolmandatest allikatest, milleks on eelkõige erinevad krediidiagentuurid, aga ka teised koostööpartnerid ja avalik teave ajakirjanduses.
    Ettevaatlikkusele peaks sundima sagedased või hiljutised maksehäired, pidevalt langev käive, väike ja kahanev või hoopiski negatiivne omakapital. Kliendi probleemidele võivad viidata kõikuvad finantsandmed.
    KredExi poolt novembris 2005 eksportivate ettevõtete seas läbi viidud küsitluse põhjal peab tervelt 79% vastanuist maksetähtaja võimaldamist oluliseks, sealhulgas 32% isegi väga oluliseks eksporti mõjutavaks teguriks.
    Maksetähtaeg võib lisaks hinnale ja kvaliteedile olla oluliseks argumendiks toodete pakkumisel. Eriti suuremate tehingute puhul, kus muud tingimused on sarnased.
    Üksikutest olulise suurusega tehingutest koosneva käibe puhul, näiteks tootmise sisseseade tarned või ehitussektori hanked, võivad ühe ostja makseviivitused tähendada tõsiseid likviidsusprobleeme. Seetõttu tuleb iga tehingu struktuur hoolikalt ette valmistada ja riskid maandada.
    Samas näiteks suhteliselt odavate materjalide jaemüügil pole mõtet eeldada kõikide arvete laekumist, sest tihe kontroll muudaks müügi kalliks või liiga ebamugavaks.
    Iga ettevõtte puhul on oluline teadvustada, milline on aktsepteeritav krediidirisk ja mida selle maandamiseks saab ära teha. On positiivne, et maksekäitumisega seonduvale pööratakse Eesti ettevõtete poolt järjest enam tähelepanu. Kahjusid püütakse läbi süsteemse hankijate tausta selgitamise, müügirutiinide sisseseadmise ja erinevate tagatiste kasutamise pigem ennetada, kui tagajärgedega tegelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.