Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Weroli rajajad süüdistavad Biodieselit tehase enda kätte mängimises
Werolit esindav vandeadvokaat Maria Mägi tõi Weroliga toimuva kohta võrdluse meditsiinist: ?See on sama, kui doktor teeb patsiendile peaaegu surmava süsti, mille tagajärjel patsiendi tervis halveneb sedavõrd, et talle tuleb määrata hooldusõde. Hooldusõde aga võtab eesmärgiks patsiendile vaikselt, märkamatult, aga kindlalt lõpp peale teha. Enne töö lõpetamist aga saab veel viimast jõudu omavalt patsiendilt kätte ka allkirja, millega kogu vara doktorihärrale läheb.?
Kui Werol Tehased mõistetakse ASiga Biodiesel sõlmitud lepingu rikkumises süüdi ning kohtus pankrot välja kuulutatakse, muutub ASi Biodiesel omanik Heino Harak oma 140miljonilise nõudega suurimaks võlausaldajaks.
Siis saab Harak suuresti kaasa rääkida Weroli pankrotitoimkonna moodustamises ja pankrotihaldur asub toimkonna näpunäidete järgi pankrotivara müüma.
Sellisesse asjade käiku usuvad nii Weroli praegused juhid, tehaseid esindav advokaat kui ka praeguseks väikeaktsionärideks muutunud Veljo Ipits ja Vambola Kolbakov.
?Werolit saab siis müüa sisuliselt pankade kohustuste suuruse hinnaga, nemad kannavad hüpoteeki ja neile on vara panditud,? ütles Veljo Ipits.
Pangad, kellel on nõudeid ligi 60 miljonit krooni, on järgmised suured Weroli võlausaldajad. Kuna pangad kogu raha kindlasti tehasest välja võtta ei soovi, on Biodieselil võimalus minna pankadega kokkuleppele ning osta välja näiteks 50% tehase võlgadest.
Nordea Pank ei soostunud Weroli teemat kommenteerima, tuues konfidentsiaalsuse.
Nii suudaks Harak kokkuleppel saada hetkel kuni 200 miljoni kroonini hinnatava tehase kätte, hüvitades pankadele võlast ja hüpoteegist kõigest 30 miljonit krooni.
Werolil on majandusaasta aruande kohaselt pankade ees kohustusi 57 miljoni krooni väärtuses. Varasid on kokku loetud 144 miljoni krooni eest ning muid käibevahendeid märgib aruanne 36 miljoni krooni eest. Tehasel on nõudeid veel rohkem kui 10 miljoni krooni eest.
Weroli eelmise aasta kahjum oli 42 miljonit krooni.
Põllumajandusministri nõunik Maido Pajo kinnitab jätkuvalt, et ministeerium ei näe kuskilt Weroli pankrotiseisu ning et tehasel on piisavalt käibevarasid ja ta on võimeline kasumit teenima.
?Aja jooksul on võimalik endise juhi Erki Aaviku tekitatud kahjum korvata ning tehas kasumisse suunata. Enamik võlausaldajaid on sellest ka aru saanud ning seisukohal, et ainult töötav ettevõte suudab kasu teenida,? ütles Pajo.
Weroli kasumi kohta ongi mitu arvamust. Ühed räägivad, et kasumit on vaid mõnel sügiskuul, teised aga, et ilma endise juhatuse esimehe seemneostudeta oleks kasum üle 10 miljoni krooni.
?Weroli eelmise aasta aruanne näitab, et kui ei oleks olnud Aaviku juhtumisi ja ülemäärast rapsiostu, oleks Werol lõpetanud selle majandusaasta 11 miljoni kroonises kasumis,? ütles Ipits. Ta lisas, et samas ei arvesta see arvutus, et nafta hinna tõustes tõuseb ka biodiisli hind.
?See, kas Harak tegutseb ise või kellegi näpunäidete järgi, ei ole teada, kuid huvi on Weroli ostuks nii Eestist kui ka väljastpoolt,? ütles Ipits.
Heino Harak ütles, et hoopis tema on see, kellele liiga tehakse, ning ta peab võitlema kampaania vastu, mida vastased tema peletamiseks teevad.
?Meile ei ole Weroli pankrot kasulik,? ütles Harak ning lisas, et pankrotiavaldus oli ASile Biodiesel ainuke tee saada mingitki kompensatsiooni suure riigipoolse pettuse eest, mis üritab biodiislitehase rajamise kõik kulutused ja ligi 1,5aastase töö ära nullida.
?Weroli pankrot on meil ainuke tee võla sissenõudmiseks,? ütles Harak.
Haraku sõnul on Werol ka sisuliselt pankrotis, ettevõtte aktsiakapital ei vasta sellele, mis seal on.
?Näiteks Eesti Ekspress kirjutas 17. novembril, et Weroli aasta kahjum on 42 miljonit, millest 26 miljonit olevat tulenenud Aavikust, millest aga 16 miljonit? ? kas ?heast? tööst?? küsib Harak.
?See on õigustühine,? lausub Werolit esindav vandeadvokaat Maria Mägi kindlalt, kui temaga rääkida Weroli ja Biodieseli vahelisest õlitarne lepingust.
?Lepingus on sedavõrd palju selgusetust ning määramatust. Biodiesel ei ole millegagi tõendanud Weroli maksejõuetust, mis on pankroti algatamise aluseks. Biodieseli ainus väide on olnud, et ajakirjanduses on avaldatud, et Werol on maksejõuetu. Teiseks on leping tasakaalust väljas, reguleerides sanktsiooniga üksnes Weroli-poolset lepingu ennetähtaegset lõpetamist,? ütles Mägi.
Mägi sõnul näeb leping ette, et Werol hakkab Biodieselile tarnima 50 000 tonni õli aastas, samas on Weroli tegelik võimsus üldse ainult 25 000 tonni aastas.
?Lisaks sellele ei ole nõudel alust, kuna tehastki, kuhu tarnida, veel ei ole ning reaalset kahju ei ole saadud. Tegemist on nõudega, mida ei eksisteeri. Ka Biodiesel teab, et sellise nõudega pankrot pidama ei jää. Usun, et põhihuviks siin on segaduse külvamine, selle näitamine ning võlausaldajatele surve avaldamiseks,? ütles Mägi.
Weroli rajaja Veljo Ipitsa hinnangul ei ole ASi Biodiesel omaniku Heino Haraku lepingujärgsel nõudel kuigi suurt alust, sest aastase etteteatamise korral ei ole leppetrahvi ette nähtud ning talle on ülesütlemisest ka teatatud.
?Erki Aaviku ja Heino Haraku vaheline leping on suurepärane ning superkasulik ainult ühele poolele. Üks pool võtab kogu vastutuse, teine pool kasumi,? märkis Ipits.