Kiire majandusareng joovastab ettevõtjaid

Kolmanda kvartali kahekohaline majanduskasv näitab, et Eesti on momendil soodne piirkond ettevõtlusega tegelemiseks. Äripäev on veendunud, et kiire kasv jätkub neljandas kvartalis ja aastane majanduskasv tuleb üle kümne protsendi.

Kiire kasvutempoga suurenevad aga riskid, mille realiseerumisel võivad meie ettevõtjad ja eraisikud valusalt haiget saada ning rõõmu kiirest majandusarengust ei pruugi jätkuda kauaks.

Majanduskasvu on sellel aastal vedanud nii sisemaine tarbimine kui ka ekspordimahtude suurenemine. Kiire areng on toonud Eestisse uusi välisinvestoreid. Lõppev aasta kujuneb välisinvesteeringute osas tõenäoliselt taas Eestis rekordiliseks.

Positiivne oli kolmanda kvartali makronäitajate puhul see, et nafta hinna tõusu mõju jäi kardetust tagasihoidlikumaks. Autokütuse kallinemist peeti sellel aastal üheks oluliseks majandusarengut pärssivaks teguriks. Kolmandas kvartalis saavutas nafta hind selle aasta tipu, aga vaatamata sellele oli majanduskasvu näitaja viimaste aastate tugevaim.

Majanduse head tervist peegeldab tõsiasi, et hästi läheb majandusel tervikuna. Enne läheb päike looja, kui suudame loetleda üles kõik positiivse. Kergem on nimetada neid majandussektoreid, kus pole kõige paremad ajad. Selliseks on näiteks kergetööstus.

Hea elu teeb meid mugavaks ja uinutab. Kuna raha investeeringuteks on kerge saada, siis võib investeeringute kvaliteet halveneda. Täna tehtavate rahapaigutuste tootlus väheneb ja see hakkab pidurdama tulevikus üldist majandusarengut.

Teine riskifaktor on tööjõupuudus, mis sunnib ettevõtteid tõstma kiires tempos palgataset ning seetõttu võib ettevõtete kasumlikkus väheneda.

Kolmas ohusignaal tuleb kinnisvaraturult. Tänases Äripäeva kaaneloos kirjutatakse järsust hinnatõusust, mis on toimunud viimastel kuudel. Kinnisvarafirmade juhid on praegu toimuvat nimetanud hullumeelsuseks, sest inimesed ostavad kinnisvara mõtlematult. Tehinguid sõlmitakse piltlikult öeldes juba koridoris ehk enne, kui ostja jõuab ostetavat korterit üle vaadata.

On selge, et kinnisvara hindade kasvutempo peab hakkama aeglustuma. Küsimus on, millal see toimub ja kui järsk on pidurdumine ning kas tänased kinnisvaraostjad on hinnatõusu pidurdumise või langusega arvestanud.

Oluline on see, kui tugevalt on end kinnisvaraturul toimuvaga haakinud need ettevõtted, kelle põhitegevus pole kinnisvaraarendus. Kui ettevõtted panevad vabad vahendid kinnisvarasse, siis võib neil tekkida tagasilöökide korral likviidsusprobleeme. Kinnisvara alla kinni pandud raha pole lihtne vabastada, sest müüjaid võib ühel hetkel turul olla rohkem kui ostjaid.

Siit edasi tekivad arendajatel võlad ehitajate ning pankade ees. Ehitusfirmadel omakorda probleemid ehitusmaterjalide eest tasumisel ning töötajatele palga maksmisel. See oleks must stsenaarium, mille teostumise tõenäosust on võimatu prognoosida.

Kindel võib olla, et lõppeval aastal suurt tagasilööki majandusarengus ei toimu ja 2005. aasta kujuneb Eestile kõigi aegade edukaimaks. Edasine kasvukiirus sõltub juba sellest, kui hästi me suudame tegutseda kerkinud intresside tingimustes.

Autor: ÄP