Sirje Niitra • 8. detsember 2005
Jaga lugu:

Kalurid küsivad toetuste jagamisel tehtud vigade paranduseks raha juurde

Vaatamata halvale ilmale oli eile kella poole kümneks hommikul hotelli Meriton Grand Hotell Tallinn ette kogunenud mitukümmend kalurit. Suurem osa neist hoidis käes ühesuguseid plakateid 200 mln krooni tagastamise nõudega, osa kurtis lihtsalt kalurite rasket elu ja osa nõudis laevakütuse aktsiisist vabastamist. Vägesid juhtis rahvaliitlasest kalurite liidu juhatuse esimees Andres Varik, keda osa juhatuse liikmeid on korduvalt üritanud sellelt kohalt tagandada, kuid seni ebaõnnestunult. Varikule pannakse süüks, et ta koos kalurite liidu aseesimehe saarlase Mihkel Undrestiga mängis laevade utiliseerimiseks eraldatud toetuse omadele, kelle hulgas on nii liidu juhte kui ka Rahvaliiduga seotud ärimehi.

Osa kohalolnud kalurite liidu juhatuse liikmeid oli arvamusel, et tegu on Variku oskuslikult korraldatud etendusega, selleks et põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtida. Selles, et kaluritel raha napib, olid aga kõik ühte meelt. Kalurite liidu tegevdirektor Toivo Orgussaar tunnistas, et kui kõnealuse meetme all saaks juurde 87,5 miljonit krooni, saaks tüli lahendatud ja kõik, kes oma laeva ära annavad, küsitud toetuse kätte. Ta ütles, et kalurid ei küsi raha juurde, vaid tahavad tagasi seda, mis neilt omal ajal ära võeti. ?Meie laevad püüavad praegu poole vinnaga, sest kvooti ei jätku, umbes 30% võimsusi on ülearu ja kalapüük ei tasu ennast ammu enam majanduslikult ära,? selgitas Orgussaar.

Eile tunnistas Varik, et laevade utiliseerimiseks mõeldud toetuse jagamine oli Eestis algusest peale valedel alustel, sest ka vähempakkumine poleks õige olnud. Mujal Euroopas said tema sõnul miinimumtoetuse kõik laevaomanikud, kes püügist loobusid. Küsimusele, kas eelisjärjekorra loomine sihtotstarvet muutvatele laevadele teiste arvel oli õige, vastas Varik: ?Ma ei ole seda kunagi õigeks pidanud. Küll olen aga öelnud, et kui riik sellise eelistuse loomist õigeks pidas, ei saanud mina sellele vastu olla. Loomulikult läks asi kontrolli alt välja. Inimene on ju leidlik ja kui kellelegi on erand tehtud, siis kasutatakse see ka ära.? Varik ütles, et raha laevade lõikamiseks saab kindlasti juurde: kui mitte nüüd, siis järgneval perioodil. ?Küsimus on, kas kalur enam oodata kannatab,? lisas ta.

Kalurite hulgas levinud kuuldust, justkui oleks osa õppe- ja teadusotstarbel laevu vastu võtta soovinud õppeasutused ja kohalikud omavalitsused sellest pärast tüli puhkemist loobunud, ei osanud Varik kommenteerida, kuid ütles, et on isegi kuulnud ühest kuni kuuest sellisest juhtumist. Väitele ei õnnestunud eilse päeva jooksul kinnitust saada ka põllumajandusministeeriumist ega PRIAst.

Seirekomisjoni istungile kiirustanud Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Tiit Tammsaar ütles, et raha on alati raskem tagasi küsida kui ära anda. ?Mulle meenub üks 2003. aasta ilus suvepäev, kui Juhan Parts meid Villu Reiljaniga kell kaheksa hommikusöögile kutsus ja teatas pidulikult, et kalandusele mõeldud raha on mujale vaja, ja sellega kogu arutelu lõppes,? rääkis ta. Tammsaare hinnangul on kalurite nõudmine õige, aga kas ja kui palju raha nüüd juurde saab, ei osanud ta öelda.

Kella 10 paiku rullis Varik plakatid kokku ja tänas kohaletulnuid. Samas külma käes järgnenud juhatuse koosolekule ajakirjandust ei lubatud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum