Merike Lees • 11. detsember 2005 kell 22:00

Tähtajalist töölepingut poolte kokkuleppel teha ei saa

Tähtajaline tööleping on erand, mida saab sõlmida vaid seaduses toodud alustel, mitte tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Tähtajalist töölepingut saab sõlmida siis, kui juba alguses on selgelt ette teada, et teatava aja pärast töö lõpeb, ütles jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ??Knopkad? töösuhtes aastal 2005?.

Nii võib tähtajalise töölepingu sõlmida teatud töö tegemise ajaks, ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, töödemahu ajutisel suurenemisel ja hooajatööde tegemiseks.

Töölepingu kestvuse võib määrata kuupäevaga või tehtava töö lõppemisega. ?Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamise lõppu ei soovita ma määrata kuupäevaliselt, vaid asendatava töötaja naasmisega, sest lapsehoolduspuhkuse võib töötaja iga hetk lõpetada,? rõhutas Toomla.

Tähtajalist töölepingut on lubatud sõlmida ka juhul, kui lepingus nähakse töötajale ette erisoodustus ja siis, kui sellise lepingu sõlmimine nähakse ette seaduses või vabariigi valitsuse määruses. Seega on tähtajaline leping erandlik, selle sõlmimiseks peab olema õiguslik alus, lihtsalt poolte kokkuleppel määratud ajaks lepingut sõlmida ei saa.

Tähtajalise töölepinguga tööl olevale töötajale ei kehti need tagatised, mis on seaduses kirjas tööandja algatusel lepingu lõpetamisel. See tähendab, et näiteks raseda töölepingu võib tööandja tähtaja saabumisel lõpetada, mitte ei ole kohustatud seda töötaja raseduse tõttu pikendama, rääkis Toomla.

Toomla ütles, et hooajana ei saa käsitleda õppeaastat ega sellest tulenevalt sõlmida õpetajatega tähtajalisi lepinguid hooajatöö tegemiseks.

Tähtajaline leping ei lõpe tähtaja saabumisel iseenesest, vaid ta tuleb lõpetada kirjalikult. Kui tähtajaline leping jääb lõpetamata, muutub ta tähtaja möödumisel alaliseks lepinguks.

Hetkel kuum