- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toitlustamise arvel saab töötaja lähetuse päevaraha vähendada
Tööandjatel on kohati tekkinud probleeme töölähetuse raames kantud toitlustamiskuludega.
Enam ei ole uudis, et töötaja toitlustamine tavapäraste tööülesannete täitmise käigus kokkulepitud töö tegemise asukohas on erisoodustus.
Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt valitsuse määruses sätestatud alammäärade ulatuses. Töölähetuse päevaraha alammäärad on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. Ülemmäära päevarahal pole, kuid maksuvabalt saab päevaraha maksta riigisisesel lähetusel kuni 80 krooni päevas ja välislähetusel kuni 500 krooni päevas.
Päevaraha maksmise kohustus lähetuse puhul on tingitud sellest, et töötaja on sunnitud viibima eemal temale tavapärasest elu- ja töökeskkonnast ning seetõttu tekivad töötajal üldiselt lisakulutused, mida tal muidu ei tekiks. Eriti puudutab see suurenenud toitlustamiskulusid. Sellele viitab asjaolu, et vastavalt töölähetuse määrusele võib tööandja päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
Kuid lisaks eeltoodule kaasneb mitmepäevase lähetusega reeglina töötaja ööbimine mõnes majutusasutuses. Majutusteenuse puhul on tavaliseks nähtuseks see, et majutuse hinnas sisaldub hommikusöök. Muidugi on ka majutusasutusi, mille puhul hommikusööki hinnas ei sisaldu. Osa neist on sedavõrd tagasihoidlikud majutusasutused, et hommikusööki polegi seal võimalik nautida, osa aga sellised, kus hommikusöök tuleb soovi korral eraldi tasu eest juurde tellida. Tekib küsimus, kuidas kirjeldatud juhtudel käsitleda töölähetuse kulude hüvitamisel majutuse käigus töötaja toitlustamise maksustamist.
Vaatame esimesena kõige levinumat varianti ? hommikusöök sisaldub majutuse hinnas sõltumata majutusteenuse tellija tahtest. See tähendab, et hommikusöök majutusteenuse hinda kuidagi ei mõjuta.
Majutuse tellija hommikusööki majutuspaketist välja lülitada ei saa ning samamoodi ei sõltu majutuse hind sellest, kas töötaja üldse viitsib hommikul hotellis süüa või mitte. Sellises olukorras võib tööandja rahulikult lugeda majutusteenuse eest tasumise täies ulatuses majutusteenuse kuluks, millele kohalduvad maksuvabastuse arvutamisel vastavad ülemmäärad, siseriiklikul lähetusel kuni 1200 krooni ja välislähetusel kuni 2000 krooni ööpäevas. Päevaraha vähendamiseks ning erisoodustuse maksude tasumiseks toitlustamise tõttu põhjust ei ole.
Kui hommikusöök tuleb majutusele lisaks eraldi tasu eest juurde tellida, siis tuleb seda käsitleda kui lähetuskohas viibimise ajal lähetatule tasuta toitlustamise tagamist, sest siis pole tegemist enam lahutamatu osaga majutusteenusest.
Sisuliselt tähendab see, et juurdetellitud hommikusöögi summa ulatuses tuleks vähendada töötajale makstavat päevaraha. Päevaraha aga ei tohi vähendada rohkem kui 70 protsenti töötajale makstavast päevaraha määrast.
Kui tegemist on üksnes hommikusöögi kinnimaksmisega, peab arvestama ka sellega, et töötaja peab saama päevaraha eest ka lõunat ning õhtust süüa.
Autor: Kalle Kägi
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele