Koidula piirijaama maa hind kütab kirgi

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) valmistab ette Värska valda Setumaale Koidula raudteepiirijaama ehitamist. Novembri lõpus saatis RKAS 17 eramaaomanikule kirja, milles pakkus võõrandamisele kuuluva maa ruutmeetri baashinnaks 2,54 krooni ruutmeetri eest ehk 25 400 krooni hektari eest. Kui kinnistul kasvab mets, lisandub baashinnale metsa maksumus, mis kujuneb metsaoksjoni käigus. Enamik piirijaamale jalgu jäävate maade omanikke väljendas vastuses valmisolekut läbirääkimisteks, pakutud hinnaga nad ei nõustunud.

Piirijaama arendusala hõlmab ligi 81 hektarit, millest võõrandamisele läheb 34,5 hektarit eramaad Kolodavitsa, Matsuri ja Koidula külas. Maade suuurus kõigub poolest hektarist seitsme hektarini. Kui võtta keskmiseks suuruseks kaks hektarit, pakub RKAS võõrandatava maa eest 50 000 krooni, mille eest saab näiteks Tartus uuselamusse osta kaks-kolm ruutmeetrit elamispinda.

?Mind ei rahulda pakutud hind,? räägib Värska valla maakorraldaja Aleks Kõiv, kelle talumaast jääb osa kavandatava piirijaama alla. ?Kui keegi tahab maad osta, peab ta tegema mind rahuldava pakkumise.? Kõiv ei soostu ütlema, millise hinnaga ta oleks nõus oma maad müüma.

?Seal piirkonnas pole nelja viimase aasta jooksul tehtud ühtki võõrandamistehingut,? seletab Kõiv ja lisab võrdluseks, et näiteks Värska alevikus ja selle lähinaabruses müüakse ärimaad hinnaga 70?80 krooni ruutmeeter.

?Minu silmis on vanavanematele kuulunud ja pärijatele tagastatud metsamaa pensionisambaks mulle ning paarikümne aasta pärast elluastumise rahaks minu lastele,? hüpitab Raina Rannu oma kinnistul ligi aastavanust Teodorit. Rannule kuulub Koidula piiripunktist umbes kilomeetri kaugusel 16 hektarit männimetsa, mis saab raieküpseks 20?30 aasta pärast. Tulevase projekti tarbeks peab ta loovutama 2,2 hektarit praeguse raudtee äärde jäävat metsa.

?Meile jäänud mulje põhjal mõtleb riik, et kaugel ääremaal elavad setukesed on ullikesed, kellelt võib maa saada odava hinna eest kätte,? räägib Rannu. ?RKASi kiri sisaldas ka kaudset ähvardust võimaliku sundvõõrandamise rakendamiseks ja see ajas pensionäridest maaomanikud ärevusse.?

Kui piirijaam tulevikus välja ehitatakse, tõuseb lähipiirkonnas maa hind hüppeliselt. ?Eelkõige võidavad need vähesed maaomanikud, kelle maade lähedusse on plaanitud rajada laokompleksid,? selgitab Rannu. ?Ülejäänud maaomanike maade äärde jäävad vaid haruraudteed ja seal manööverdavate vagunite müra.?

Riigi Kinnisvara ASi Koidula projekti direktori Urmas Leinfeldi kinnitusel kajastab nende pakutud maa baashind maa-ameti tehingute andmebaasis selle aasta teises kvartalis Põlvamaal tehtud hoonestamata maatulundusmaa tehingute keskmist hinda.

Leinfeldi sõnul peavad Koidula raudteepiirijaama ehitamiseks vajalikud maatükid olema RKASi valduses hiljemalt järgmise aasta sügiseks. ?Kui me maaomanikega kokkuleppele ei jõua, oleme valmis käituma vastavalt sundvõõrandamise seadusele,? lausub Leinfeld. ?Kinnisasja sundvõõranditasu ei või olla madalam vastavalt metsa- või põllumaa harilikust väärtusest piirkonnas.?

Kolodavitsa külas Hundi talu pidava Allan Nutovi kinnitusel tema võõrandamisele mineva paari hektari maa hinna osas läbirääkimistesse mingil juhul ei lasku, sest ei plaani oma kodu müüa. ?Maakohas oleval kodul on laiem tähendus ? kodu alla kuuluvad hooned, maa ja mets,? seletab Nutov. ?Meie pere jaoks on lähiümbrus ka kodu ja see on hindamatu.?

Kuuldes RKASi pakutud baashinda, ütleb Põlva tuntuim kinnisvaramaakler, OÜ Põlva Kinnisvara juht Arno Simson esimese hooga, et see on rohkem kui Põlvamaa keskmine tema arvestuste järgi. Simsoni andmeil on Põlvamaal hiljuti müüdud põllumajanduslikku maad hinnaga 0,8?1,2 krooni ruutmeeter. ?Põlva ja Võru vahelise maantee laienduse käigus soostusid inimesed loovutama oma maad hinnaga 1?1,2 krooni ruutmeeter ning mõne õuemaa puhul kerkis ruutmeetri hind 5 kroonini,? toob Simson näiteid.

Samas lisab ta, et kui arvestada, et Koidula piirijaamas läheb tulevikus käima vilgas tegevus, on RKASi pakutud hind liiga madal. ?Tööstusmaa ruutmeetri hind Põlvas on 20?30 krooni ja parimates kohtades küünib 50 kroonini,? lisab Simson.

Põlvamaa talunik, aasta põllumees 2001 Raivo Musting ütleb, et tema ei raatsiks põllumaa ruutmeetri eest välja käia 2,54 krooni. ?Aga ma mõistan ka piirijaama lähiümbruses elavaid talunikke, kes kasutavad aktiivselt oma põllumaad, nende silmis pole maal hinda,? jätkab Musting.

Musting ise on saanud tuntuks tehinguga, mille käigus ta müüs aastaid tagasi Eesti riigile Vene piiri ääres Meremäe vallas asunud kinnistud. Ajakirjanduse andmeil teenis Musting näiteks 27hektarilise metsamaa müügist üle miljoni krooni, mis teeb ruutmeetri hinnaks üle 3,7 krooni.

Põlvamaale Värska valda rajatava Koidula uue raudteepiirijaama ehituslik maksumus on ligi 720 miljonit krooni.

Objekti lõplik hind selgub riigihangete tulemusel. Veerandi objekti maksumusest tasuvad Riigi Kinnisvara AS ja AS Eesti Raudtee, ülejäänud raha ehk 540 miljonit krooni taotleb riik Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Esialgsete plaanide kohaselt alustatakse raudteepiirijaama ehitustöödega 2007. aastal.

Projekti kohaselt rajatakse Koidulasse Valga?Petseri raudteelõigule uus peatee ja kümne rööpapaariga piirijaam, uus ühendustee Valga?Petseri ja Tartu?Petseri raudtee vahele, depood, sillad, maanteed, jaamahoone ja tolliformaalsusteks vajalikud ehitised.

Koidula raudteepiirijaamas hakatakse tulevikus kontrollima Venemaalt saabuvaid ronge, mida praegu kontrollitakse Tartus ja Valgas.

Raudteepiirijaama ehitamisega tegeleb Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Raudteega.

Tallinna linnavalitsus on loomas pretsedenti, kui alustas tänavu sundvõõrandamise menetluse Tartu mnt 36 kinnistu suhtes, mis jääb ette Tartu maantee rekonstrueerimisele.

Tallinna maa-ameti juhataja asetäitja Alo Brandti sõnul on kohtutäitur hinnanud kinnistu turuväärtuseks 2 miljonit krooni. ?Oleme alustanud kinnistu omanikuga veelkordset läbirääkimistevooru, et saavutada kokkulepe,? ütleb Brandt.

Redstone on keeldunud kinnistut müümast ja tahab vastu saada Paljassaare teel asuvat krunti, mis on aga linna väitel mitu korda väärtuslikum kui Redstone?i Tartu maanteel asuv kinnistu.

Kõige rohkem on Eestis võõrandatud eramaid maanteede laiendamis- ja rekonstrueerimisprojektide käigus. Maanteeameti planeeringute osakonna asejuhataja Jüri Kirotami andmeil on nad ostnud üle Eesti maatükke ligi sajalt eramaaomanikult.

?Oleme seni jõudnud kõikide maaomanikega lõpuks ikka kokkuleppele hinna osas,? kinnitab Kirotam. ?Sundvõõrandamine on viimane abinõu.?