Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumajandustootjad vajavad praktiliste kogemustega spetsialiste
Põllumajandustootjad tunnevad järjest teravamalt probleemi, et ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu ja järelkasvu. Ei ole piisavalt tulemas küllaldaste teadmistega talujuhte, põllumajandustöötajaid ning suurettevõtete majandusjuhte.
Kvalifitseeritud tööjõudu põllumajandusettevõtetele valmistavad Eestis ette kutseõppeasutused ja Eesti Maaülikool.
Kahjuks tuleb tunnistada, et järelkasvu osas valitseb meil defitsiit, seda nii arvuliselt kui ka kvalifikatsiooni osas. Küllap on tekkinud olukord põhjustatud maaelu maine madalast tasemest pärast strukturaalseid muutusi põllumajandussektoris, mille tulemusena jäi napiks kutseõppeasutustesse põllumajanduslikke erialasid õppima asunud noorte arv.
Meie ühiskond ei osanud tookord veel teadvustada valdkonna olulisust kogu põllumajandussektorile ja küllap ei osatud näha ette ka olukorda, mis on tekkinud kümme aastat hiljem.
Julgen siiski väita, et praeguseks on olukord põllumajandusspetsialistide koolitamise osas stabiliseerunud, kuid arvestades laste sündimuse langevat trendi, oleks liiga optimistlik loota esmakursuslaste arvu hüppelist tõusu lähiaastatel.
Põllumajandusministeerium on teadlik probleemist ja selle olulisusest ning tegeleb olukorra analüüsimise ning lahenduste otsimisega. Näeme siin üsna mitmeid takistusi, millele peame lähemal ajal lahendusi otsima.
Esiteks tuleb vastus leida kutseõppeasutuste praktikabaaside arendamise probleemile. Praktikabaas võimaldaks koolitada kaasaegset tehnikat ja tehnoloogiat hästi tundvaid noori inimesi.
Koostöös põllumajandustootjatega tuleb välja kujundada tootmispraktika kohad, kus õpilased saaksid pikema aja jooksul praktikat otse tootmises. Peame mõtlema selle peale, kuidas tekiks süsteem kutseõppeasutuste õpetajate regulaarse erialase täienduskoolituse andmiseks.
Samuti tuleb tegeleda rakendusliku kõrghariduse osakaalu suurendamisega. Eelkõige peame aga mõtlema selle peale, kuidas kutseõppeasutuste põllumajanduslikud erialad muuta noorte jaoks atraktiivsemaks.
Kahtlemata peavad kõiki vajalikke tegevusi toetama seadusandlus ja koostöö kõigi teemaga seotud partnerite vahel ? nagu näiteks haridus- ja teadusministeerium, kutseõppeasutused ja Eesti Maaülikool, aga kindlasti ka need sihtrühmad, kes on otseselt asjast huvitatud (põllumajandustootjad, tootjate organisatsioonid).
Autor: Merry Aart-Jüriado