Käo ja Sammelselg saavad raudtee müügist topelttulu

BRSi bilansis on osalus Eesti Raudtees hinnatud raamatupidamislikult 3,2 mld kroonile ? see võiks olla müügiläbirääkimiste algussummaks. Samas on vaidlusobjektiks riigiga Eesti Raudtee varade ümberhindlus. Eelmise aastal tahtis ettevõte suurendada põhivarade väärtust kokku ligi 4 mld krooni võrra, mis oleks tõstnud omakapitali 4,9 mld kroonini. Kui seda mitte arvestada, oleks põhivara väärtus 2,4 mld krooni ? sellest 66% ehk BRSi osakaal umbes 1,5 mld krooni.

Kui viimasele ehk BRSi osaluse madalaima väärtuse hinnangule lisada nelja aasta jooksul Eesti Raudteest saadud suuromaniku dividenditulu, tasu juhtimislepingu eest ning nõukogu liikmete tasud, siis võiks BRSi omanikud arvestada kokku umbes peaaegu kahe miljardi krooniga. Samas ostis BRS kaks kolmandikku raudteest 2001. aasta lõpus ühe miljardi krooniga.

Eelnev kalkulatsioon ei arvesta veduritesse ja infrastruktuuri tehtud investeeringuid, sest neid on tehtud peamiselt laenuraha eest ning riskid on võtnud Eesti Raudtee kui ettevõte.

Endine majandusminister, reformierakondlane Meelis Ato­nen märkis, et ei saa nii küsida, kas riik peaks raudtee tagasi ostma ? kõik sõltub hinnast. ?Raudtee pole sugugi see kaup, mida peaks iga hinna eest ostma,? lausus ta. Atoneni sõnul on hetkel kogu protsess segane, raudtee omanik ei tea, mis hinda tahab.

Atonen ütles, et võimalikuks hinnapiiriks riigile oleks mõistlikkuse piir ehk siis raha, mis raudtee eest makstud pluss reaalsed investeeringud ning võib-olla ka väike preemia ? see kõik on väljaarvestatav.

BRS tegi eile Tallinna Sadamale ettepaneku omandada osalus Eesti Reudtees. Vastuseks teatas BRS, et esitas oma esindajateks majandusministeeriumi poolt aktsiate ostu tingimuste analüüsimiseks kokkukutsutud komisjoni nõukogu esimehe Neinar Seli ja auditikomitee esimehe Toomas Vitsuti. Samuti palus Tallinna Sadam BRSil täpsustada esialgset üldsõnalist pakkumist.