2005. aasta tõi Äripäevas hulgi uuendusi

Selle aasta uudistesse mahub Äripäeval nii uuriva toimetuse loomine kui Dilemma näol naisteajakirjade turule sisenemine.

Ain Hanschmidti äkkrikastumine, Kumu ehitushanked, eurotoetused omadele, kommivabrikust kinnisvarafirmaks saanud Kalev, poliitilised keskkonnatoetused ? need teemad iseloomustavad Äripäevas sügisel loodud uurivat toimetust.

Esimese Eesti uuriva toimetuse eesmärk on saada uuriva ajakirjanduse lipulaevaks. ?Suund rohkem uurivate, süvitsi minevate ja tervikpilti pakkuvate artiklite tegemiseks on olnud üle kahe aasta. Sel aastal võtsime selle suuna fookusesse, kuna tunnetasime, et lugejal on kõrgendatud ootus selliste artiklite vastu,? kinnitab uuriva toimetuse juht Raimo Ülavere. ?Tahame kirjutada teravalt, huvitavalt ja nii, nagu asjad on, ilustamata,? selgitab Ülavere. Uurivasse toimetusse investeeritakse neli miljonit krooni aastas, see sisaldab ajakirjanike palku, komandeeringuid, sidekulusid, koolitust jms.

Äripäeva uudistepilti laiendas ka oma korrespondendi saamine USAs. Toimetaja Kertu Ruus on Washingtonis tegelenud mitmete USAd puudutavate uudistega, nagu LHV ja Jürgen Kaljuvee skandaalid. Lisaks ärgitanud USA arvamusliidreid ? nt ajakirja Forbes omanikku Steve Forbest ? kirjutama kaastöid Äripäeva arvamuskülgedele.

Äripäev ei tähenda ammu vaid sellenimelist ajalehte. Ettevõtjate seas on tuntud Äripäeva seminarid ja konverentsid. Neid korraldati peale Tallinna ka kõigis maakondades ? kokku osales üritustel üle 5000 kuulaja.

Äripäev andis sel aastal välja ka 21 käsiraamatut, kõigi sisu uuendatakse neli korda aastas. Järgmisel aastal lisandub veel 3?4 käsiraamatut.

Äripäeva raamatuklubi kirjastas tänavu 25 uut raamatut, neist esimest korda kaks venekeelset. Aasta jooksul müüs Äripäev raamatuid üle 35 000 eksemplari. Kui 1. jaanuaril oli raamatuklubis 3220 liiget, siis jõuludeks oodatakse 5000. liikme lisandumist, kasv on seega 55%.

Spetsiifiline toode on ingliskeelne online-uudiste kanal BBN, mis hakkas tänavu andma nädala uudiste kokkuvõtet välja ka paberkandjal.

Kümnendat aastat ilmuv venekeelne nädalaleht Delovõje Vedomosti sai tänavu 500 lisatellijat, tellijate hulk on nüüd üle 4500. Enam kui 12% rohkem lugejaid ? see on enam kui 12% rohkem usaldust, kommenteerib lehe peatoimetaja Allan Soon.

Uuest aastast jätkab Äripäeva reporterikool, mis on mõeldud kõikidele päevalehtedele uute ajakirjanike koolitamiseks. Oktoobris alustanud kooli pääses konkursiga 18 valdavalt kõrgharidusega noort. Eesti tippajakirjanike käe all õpitakse artiklite kirjutamist, allikatega suhtlemist, ideede leidmist jms. Mullu lõpetanud sama kooli esimesest lennust on praeguseks ajakirjanikud pea pooled.

Tartus moodustati suvel kümneliikmeline telefonimüügigrupp, varem oli Äripäeval ülikoolilinnas vaid uudistereporter Väinu Rozental.

Äripäev andis sel aastal välja mitu uut toodet. Teemakäsitluselt teistest Eesti naisteajakirjadest erinev Dilemma sai nii lugejate kui ka reklaamiandjate seas sooja vastuvõtu osaliseks. Seetõttu ilmub Dilemma varem plaanitud nelja asemel järgmisel aastal kaheksa korda.

Uus projekt on ka kevadest ilmuv Eesti suurim personaliotsinguleht Töökuulutused. Senistest Äripäeva projektidest erineb leht sellega, et ei piirdu vaid Äripäeva sihtgrupi ehk ettevõtjatega, vaid levib ka suuremates kaubanduskeskustes kogutiraa?iga 100 000 eksemplari. Lehte täiendab veebikeskkond www.vakants.ee , kus peale ajalehes olevate tööpakkumiste saab iga soovija lisada ka oma tööpakkumise või kandideerimissoovi.

Tõelise hoo said tänavu sisse eelmise aasta lõpus ilmuma hakanud Äripäeva infolehed. Mullusele Transpordi ja Logistika infolehele lisandus kolm valdkonnakeskset äriinfot jagavat väljaannet IT ja Side, Finantsjuhtimine ning Ehitus. Lisaks andis infolehtede toimetus välja kaks raamatut majandusharu ülevaadetega: transpordi ja logistika ning IT ja side teemal ilmusid põhjalikud infokogumikud kummalgi alal tegutsevast ligikaudu 500 suuremast ettevõttest. Järgmisel aastal laieneb valdkonnakeskse äriinfo jagamine veelgi, lisandub kolm uut infolehte.

Uusi tooteid tuleb järgmiselgi aastal. Veebruaris ilmuv sisustusajakiri Sisustaja pole küll Äripäeva esimene katse ses vallas ? ka Visioon ja Kinnisvara kirjutavad samal teemal ?, kuid annab sisustusteemale uue raami ning senisest parema sisu. Ja sisustusajakiri ei jää ainsaks Äripäeva uueks tooteks.

Äripäev suurendab järgmisel aastal oluliselt info pakkumist internetis. Aasta alguses avatav eraldi veebikeskkond www.aripaev.net koondab ühte Äripäeva uudised, andmebaasid ja muu majandusinfo. Uut keskkonda saab iga kasutaja vastavalt vajadustele ise kokku panna.

Fototoimetus uuendab aasta esimeses pooles veebilehte foto.aripaev.ee. Seal hakatakse näitama päevakajalisi pilte, samuti kaasatakse lugejad kuu parima foto valimisse. Püsiklientidele pakutakse fotode veebist allalaadimise võimalust.

Uuendusi lisandus internetti ka sel aastal. Kõigist Äripäeva käsiraamatutest sai tänavu valmis veebiversioon. Seega saavad kliendid käsiraamatut lugeda igal pool, kus on internetiühendus, ega pea enam mahukaid raamatuid kaasas kandma.

Majandustulemustelt on lõppev aasta Äripäeva Kirjastusele ajaloo parim. Firma käive ulatub 153,5 miljoni kroonini, mis on mullusega võrreldes 13 protsenti rohkem. Tulumaksueelset kasumit teenib kirjastus ligikaudu 26 miljonit krooni, kasv eelmise aastaga võrreldes 19%.

Reklaamimüügis torkas sel aastal silma, et varasemast rohkem oli Äripäevas ärikliendile suunatud kampaaniaid. Kui mullu oli raske välja tuua valdkonda, kus kõige rohkem reklaami tehti, siis sellel aastal on märksõnaks pangad, kinnitab Äripäeva reklaamijuht Ethel Reier.

Leviosakonna juhi Rain Väädi sõnul lõpeb see aasta lehele 19 400 makstud tellimusega. Seda on seitse protsenti rohkem kui aasta eest. Peapõhjusena nimetab ta lugejate kasvavat vajadust info järele. ?Eraisikutest tellijate arv on kasvanud keskastmejuhtide ning firmaomanike arvel. Juriidilisest isikust tellijate arvu kasvu taga on uued firmad ning ühte firmasse tellitavate eksemplaride arvu suurenemine,? kinnitab Väät.