Käibemaksuseaduse muudatused lahendavad praktikas esile kerkinud probleeme

Aastavahetusel jõustus hulganisti käibemaksu muudatusi, millest paljud on pigem tehnilist laadi või reguleerivad praktikas esinenud probleeme.

Kinnisvaraga tegelevatele ettevõtjatele on oluline seadusesse toodud parendatud ehitise mõiste. Nii nagu uusehitise puhul tuleb ka oluliselt renoveeritud ehitise müügil lisada käibemaks.

Kui varem oli parenduse ulatuse määramine pigem hinnanguline, siis alates sellest aastast on kinnisasi maksustatud 18% käibemaksuga, kui parendamisega seotud kulud ületavad ehitise soetusmaksumust 10 protsendi võrra.

Näiteks, kui ehitise soetusmaksumus on 1 000 000 krooni, loetakse ehitis oluliselt parendatuks, kui parendamisega seotud kulud ületavad 1 100 000 krooni.

Alanud aastaga laienesid maksuhalduri õigused. Näiteks käibemaksu tagastamise tähtaega võib pikendada senise 30 asemel maksimaalselt 90 päeva võrra. Pikendada saab siiski 30 päeva kaupa ning iga kord tuleb otsus eraldi motiveerida, kuid tõenäoliselt keskmine tagastamise periood pikeneb.

Jõustuvad ka mõned käibemaksukohustuslaste registri korrastamisele suunatud sätted. Uuest aastast tuleb tõendada ettevõtlusega tegelemist ka siis, kui maksustatav käive ületab 250 000 krooni.

Täiendavalt tekib maksuhalduril õigus kustutada käibemaksukohustuslaste registrist isik, kes ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist.

Registreerimisega on seotud ka muudatus, mille kohaselt isik, kelle kogu Eesti käive on maksustatud nullprotsendiga (v.a ühendusesisene kaubakäive) ei pea end Eestis maksukohustuslasena registreerima.

Koolitusteenuse maksuvabastus ei sõltu uuest aastast koolitaja juriidilisest vormist, vaid koolituse eesmärgist.

Uue regulatsiooni järgi käsitletakse kõiki koolitusi, mida äriühing või FIE teevad mitteärilistel eesmärkidel, maksuvaba käibena. Samas aga ärilistel eesmärkidel korraldatavat koolitust (välja arvatud alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitust) maksustatakse käibemaksuga, olenemata koolituse korraldaja staatusest.

Alates aasta algusest ei maksustata käibemaksuga reklaamkingitusi, mille maksustatav väärtus jääb alla 150 krooni (senise 50 krooni asemel).

Majutusteenuse lisateenustele ja -kaupadele ei ole 5% käibemaksumäära rakendamine uuest aastast lubatud. -Ainukeseks erandiks jääb hommikusöök.

Perioodilistele väljaannetele tuleb rakendada viieprotsendilise asemel tavalist maksumäära, kui tegemist on peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldava või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaandega.

Käibemaksuseadus viidi kooskõlla kuuenda direktiiviga impordi osas, millele järgneb viivitamatult ühenduse-sisene käive.

Muudatuste kohaselt ei teki kauba importimisel käibemaksukohustust, kui kaup liigub viivitamatult teise liikmesriiki ja importija esitab maksuhaldurile tagatise. Varem sai seda võimalust kasutada ELi kuuenda direktiivi otsekohaldamisel.

Importimisel võib uuest aastast sisendkäibemaksu maha arvata perioodil, mil kaup lubati vabasse ringlusesse.

Eelnevalt lubati sisendkäibemaksu arvestada perioodil, mil käibemaks maksuhaldurile tasuti.

Autor: Alari Ossa