• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pumbameeste ajastu

    Istume mugavates tugitoolides. Mees mu vastas teeb, silmad laes, plaane, kuhu paigutada kraami, mida ta aastate jooksul on kokku kraapinud, otsinud, küsinud, pärinud, ostnud. Kama on tal sadu ühikuid, lausa kümneid tuhandeid, kui dokumendid ja fotod sisse arvata. Aga kuhugi seda panna pole.
    Mees tahab teha muuseumi. Mees tahab selle lausa ehitada. Raha on olemas, krunt ka, aga kohalik võim ei lase. Pakub väsinud ja haiget jäätmaad linna tagumises otsas. Muidugi on mehele vihjatud, et pisut põhjalikumalt asju plaanides ja eelarveid uuesti läbi vaadates oleks ehitusluba isegi võimalik. Ning et mehe plaanidel oleks jumet, kui püüda veenda ka ametnikke teistes osakondades.
    Aga mees on jonnakas. Ütleb, et lihtsalt ei anna altkäemaksu ja kõik. Ja siis tuleb loo tuum: eks ma pean ikka parteisse astuma, ütleb mees lõpuks ja noogutab mõtlikult. Ettepanekuid on tehtud, vihjeid on antud. Mehe silmad ei ole enam laes, on põrandal ja nii kurvad, et mina nendesse vaadata ei jaksa.
    Eesti korporatiivsusest on olnud juttu ennegi. Inimesed astusid parteist välja, kurtes, et ei kannata välja ühe üliõpilasorganisatsiooni vilistlaste diktaati (Ülo Peets ja Isamaaliit). Erakonna juhtkuju avaldas ajaloolasena seisukohti, kus mõistis hukka ühiskonna liikumist korporatiivsetele alustele (Küllo Arjakas). Ka uue partei lipul olid kuldsete tähtedega tikitud sõnad aususest ja korrast. Tõsi, selle lipu tulistasid sama partei liikmed kiiresti sodiks.
    Tilk ja teine, aga tõsist korporatismi vastast tõusulainet sellest kokku ei saanud. Miks on nii, et Eestist on saanud riik, mille hümniks sobiks paljude arvates "Ood Ametniku Volile" ning vapiloomaks Tahet Kägistav Käsi. Kas tõesti on siis nii, nagu sõnad ühes laulus: kes roomajaks sündinud, see roomaku. Oh, kuidas ma tahaks uskuda, et vanale karule õpetab veel uusi tantse!
    Ei ole ju ometi nii, et kõik põlved, kes sõid suitsuvorsti ainult siis, kui tädi tuttava käest linnas sai, ja maju ehitasid tänu sellele, et naabrimehe poeg oli saanud ehitusmaterjalide laos osakonnajuhtajaks, enam muud moodi ei oskagi. Ehkki mõistus ütleb, et valetamine oli, on ja jääb valetamiseks. Isegi siis, kui tema varjamiseks võetakse kasutusele kantseliit ja tema kinnimätsimiseks korraldatakse konkursse.
    Nii jääb meil ainult mõistatada, kuidas on asjad tulevikus. Kas nagu sisalikul, kes maha jäetud saba asemele uue kasvatab? Või nagu inimesel, kel maha raiutud ihuliikme (näiteks varastava käe) asemele midagi ei tule?
    Sai jah jõhker võrdlus. Aga mis ma saan teha, põrandat põrnitseva mehe kurvad silmad ei lähe meelest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.