06.02.06, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vutikasvataja mõtles välja uudse linnutapuseadme

Väinu Rozentalajakirjanik

Lihavuttide kasvatamine on seisnud aastaid veterinaar- ja toiduameti nõude taga, et enne vuttide tapmist tuleb linnud uimastada. Sestap konstrueeris pensionieas Pullisaar spetsiaalse uimastus-tapaliini ning investeeris endise munalao ümberehitamisse tapamajaks kokku ligi 1,5 miljonit krooni.

"Minu tapaliin, kus pea alaspidi rippuvad vutid enne surmamist elektriga uimastatakse, on ilmselt ainulaadne maailmas," ütles tapamaja käivitamiseks loodud Vutiliha Töötlemise OÜ asutaja Ülo Pullisaar. "Igal pool mujal kaksatakse linnul pea kiiresti ja lihtsalt kääridega naksti maha."

Kuigi Pullisaar avab täna oma Tartumaal Vara vallas Matjamal asuvas vutikasvatuses tapamaja, pole tal veel õigust vutiliha müüa. "Ehituslikult vastab tapamaja nõuetele, kuid tapmisluba veel pole," seletas veterinaar- ja toiduameti Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Andres Tamm. Usutavasti saavad dokumendid vormistatud lähinädalate jooksul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Matjama vutifarmis kasvab praegu 14 500 vutti, kellest 6000 Eesti tõugu vutti toodavad mune, ülejäänud 8500 on Prantsuse tõugu lihavutid. Praegu toodab vutifarm päevas umbes 10 000 vutimuna, millest pool müüakse Lätis. Pullisaare andmeil plaanib ta hakata aastas tootma umbes 50 tonni vutiliha, mille kilohind kaupluses võib küündida kuni 150 kroonini. "Selge see, et kogu kallist delikatessliha ei suuda ma Eestis turustada," rääkis Pullisaar. "Minu koostööpartner, Läti vutifarm, hakkab Lätis turustama lisaks munadele ka vutiliha."

Pullisaar on vutte kasvatanud 27 aastat. Seni viis ta lihavutte Tallinna loomaaiale kotkastele söödaks.

Matjama vutifarm on praegu Euroopa suurim vutifarm ja arenguperspektiivi on küllaga - spetsiaalselt vuttide kasvatamiseks projekteeritud farmis on ruumi kuni 50 000 linnule.

Pullisaare andmeil oli Matjama vutifarmi eelmise aasta käive ligi 2 miljonit krooni ja kahjum 130 000 krooni. "Tänavu tahaks käivet kahekordistada ning kasumisse jõuda," lisas Pullisaar.

Eestis tegutseb kaks vutifarmi. Lisaks Ülo Pullisaarele toodab vutimune Jõgevamaal Äksis asuv talu, mille karjas on üle tuhande Eesti tõugu vuti.

Väinu Rozental

Seotud lood

31.07.25, 15:09

Naudi suve maitsekalt – professionaalsed lahendused sinu aeda

Enimloetud

Uudised

06.08.25, 16:11

Mitu miljonit võlgu olnud autovedaja läks pankrotti

Uudised

05.08.25, 13:22

Ameeriklased hindavad: Eesti on maailma parim riik pensionipõlve pidamiseks

Uudised

06.08.25, 14:40

Tervisekassa uus kontor nooblis ärihoones maksab üle 60 000 euro kuus

Salastatud üürisumma sai avalikuks

Uudised

06.08.25, 06:00

Kinnisvarabüroo jagas äri mitmekümneks tükiks

Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata

Uudised

06.08.25, 12:15

Barrus ostis välja kahjumis klaasitootja. “Ehitame midagi ägedat!”

Börsiuudised

06.08.25, 13:25

Tallink müüs Eesti ja Rootsi vahet sõitnud kaubalaeva

Viimased uudised

Börsiuudised

07.08.25, 09:01

Nordeconi kasum kukkus pooleks, kuid tellimuste portfell kasvas jõudsalt

Börsiuudised

07.08.25, 08:26

Merko müügitulust kadus kolmandik ning langes ka kasum

Uudised

07.08.25, 08:05

Toidukaupade hinnatõus viis inflatsiooni viimase kahe aasta kõrgeimaks

Uudised

07.08.25, 07:49

Raadiohommikus: Nordeconi ja Merko tulemused

Arvamused

07.08.25, 06:00

Ardo Reinsalu tehisarujutud | Loovuse lõppmäng? Kuidas AI mudeldab meie (äride) tulevikku

Uudised

07.08.25, 06:00

Väiksem rahapott jättis pea 1600 väikemesinikku toetuseta

Börsiuudised

07.08.25, 01:24

Apple’i aktsia hüpe vedas Nasdaqi liitindeksi tõusu

Börsiuudised

06.08.25, 22:31

Kodumaise tootmise plaanid saatsid Apple’i aktsia lendu

Kui mullu maksis PRIA toetusi pea 2000 mesinikule, siis käesoleval aastal kvalifitseerus mesilaspere toetusele üle 300 ettevõtja. Enno Zimmer jäi toetusest ilma ja tunneb ülekohut.

Väiksem rahapott jättis pea 1600 väikemesinikku toetuseta

Hoolimata keerulisest ja konkurentsitihedast ehitusturust sõlmis Merko teises kvartalis märkimisväärseid lepinguid, märgib ettevõte. Teostamata tööde jääk ületab aastatagust taset.

Merko müügitulust kadus kolmandik ning langes ka kasum

Nordeconi kasum kukkus pooleks, kuid tellimuste portfell kasvas jõudsalt

Väiksem rahapott jättis pea 1600 väikemesinikku toetuseta

Selver toidupood. Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics

Toidukaupade hinnatõus viis inflatsiooni viimase kahe aasta kõrgeimaks

Ardo Reinsalu tehisarujutud | Loovuse lõppmäng? Kuidas AI mudeldab meie (äride) tulevikku

Tervisekassa juht uhketest suvepäevadest: lööme kulud reedeks kokku

Laane: meedias välja käidud summad on üle paisutatud!

Tervisekassa kontor asub hiljuti valminud Arteri kvartalis.

Tervisekassa uus kontor nooblis ärihoones maksab üle 60 000 euro kuus

Salastatud üürisumma sai avalikuks

Apple’i aktsia tõusule andis hoo sisse Bloombergi teade, mille kohaselt kavatseb Apple suurema osa tarneahelast viia üle USAsse.

Apple’i aktsia hüpe vedas Nasdaqi liitindeksi tõusu

Autoportaal.ee koondab Eesti suurima laoautode valiku ja suurimad hinnasoodustused

Olen oma Novo Nordiski positsiooniga hetkel 52% miinuses, mis rahaliselt tähendab 13 000 euro suurust kahju.

Investor Toomas: müün midagi maha ja ostan kukkuvat nuga

Valge Maja sõnul kasvatab kolmapäeval tehtav teadaanne Apple’i kogu investeeringu summa 600 miljardi dollarini.

Kodumaise tootmise plaanid saatsid Apple’i aktsia lendu

Buffetti taandumine jahutab Berkshire’i aktsiat

Tallink müüs Eesti–Rootsi liinil sõitnud kaubalaeva. Fotol ettevõtte juht Paavo Nõgene.

Tallink müüs Eesti ja Rootsi vahet sõitnud kaubalaeva

Suurima languse põhinimekirjas saavutas Hepsor, mille aktsia odavnes 1122 euro suuruse pärvakäibega 1,46%.

Tallink pidurdas Tallinna börsi tõusu, Wall Streetil pälvis tähelepanu Disney

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
1 k 9 p 23 t
Toimumiskoht:
Tallinn