Alo Koop: aktsiaid osta siis, kui ettevõte on raskustes

"Ettevõtted on nagu inimesed, kes pika heaolu tõttu laisaks lähevad," seletab investor. Tulemuseks on kasumlikkuse alanemine ning aktsiahinna langus. Kui kriis on käegakatsutav, siis vahetatakse juhtkond välja, saneeritakse tegevust, vähendatakse kulusid, loobutakse mõttetutest tegevustest ja mobiliseeritakse kõik jõud ellujäämiseks ning arenguks. Kui on näha, et ettevõte on jätkusuutlik, siis on mõistlik aktsiaid osta. Nii tegi Koop näiteks ABB ja Ericssoniga.

Kui 2000. aastal maksis Ericssoni aktsia 160 Rootsi krooni, siis 2002. aastaks oli hind kukkunud 4 kroonini. Koobi meelest oli ettevõtet vara maha kanda.

"Ericsson on Rootsi au ja uhkus. Tegemist on tugeva ja innovatiivse ettevõttega, mistõttu oli arvata, et tegevuse saneerimise ja efektiivsuse tõstmisega jõutakse mingi aja jooksul jälle tippu," põhjendab ta oma ostuotsuse tagamaid. Aktsiad soetas ta ca 8 Rootsi krooniga ning müüs siis, kui hind oli tõusnud 15-20 krooni vahele. Momendil maksab Ericssoni aktsia üle 27 Rootsi krooni.

Eesti probleemiks peab investor aktsiate vähest kaubeldavust, mis on kõigi kohalike aktsiate nõrk koht. Kuna turul kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, siis vähegi suurem investeering tekitab ebalikviidsust ja ülevõimendatud hinnakõikumisi.

Olukorra paranemise suhtes jääb Koop skeptiliseks. "Eesti majandus on liiga väike ja teiste tõmbetuules. Peab lihtsalt sellega leppima."

Kodubörsile ta siiski selga ei kavatse pöörata, sest Eesti majandusel läheb hästi ning firmade tulevik on lootustandev - probleem on lihtsalt aktsiate soetamisega. "Peab rohkem külma närvi olema ja ootama," julgustab ta.

1996. aasta oktoobris leidis tee börsile arvutifirma Pennu Computer Technology, mille suuromanik ning juht oli Alo Koop.

See oli aeg, mil börsibuum Eestis jõudsalt hoogu kogus. Esimese kuu ajaga lendas Pennu aktsia 43 kroonilt 79,5 kroonile. Natukese aja pärast maksti aktsia eest juba 94,75 krooni ja 1997. aasta veebruaris 160 krooni.

Aga Venemaa kriis tekitas korraliku lainetuse ka Eesti börsifirmade hulgas ning 1998. aastal sattus firma raskustesse.

Pennule sai saatuslikuks suure büroohoone ehitus, mille tarvis võetud laenu firma enam teenindada ei jõudnud. Koop oli sunnitud Pennu juhatusest taanduma, samuti loobus ta oma osalusest firmas. Hiljem sai Pennust XXL.EE, mis lõpuks pankrotistus ja börsilt kadus.

Autor: Lauri Matsulevits