Suuruselt teine majandus maailmas ärkas taas ellu

Kui ettevaatlik Jaapani keskpank teatas läinud nädala lõpul oma intressipoliitika muutumisest, tõlgendati seda kogu maailmas kui märki, et Aasia suurim majandus on taas jalad alla võtnud.

Kergendustunne on mõistetav, sest 80. aastate lõpul kinnisvara- ja börsimulli topeltlõhkemise järel totaalsesse pangakriisi sattunud Jaapani majandus on teinud aastaid vähikäiku. Viimased seitse aastat on seda saatnud deflatsioon ehk hinnalangus, mis kohe kuidagi ei ole innustanud firmasid investeerima.

Jaapanlased ei ole kunagi, kui mullide-eelne aeg välja arvata, olnud väga tarbimismaias rahvas. Odavate hindade jahtimisest sai omamoodi rahvusspordiala. Miks osta autot nüüd, kui järgmistel kuudel saab seda odavamalt teha. Miks minna keskmiste hindadega restorani, kui odavas saab süüa poolmuidu. Inimeste raha kogunes panka ja firmad läksid järjest pankrotti, sest keegi ei ostnud nende kaupu. Surnud ring.

Et sellest seisust välja tulla ja tarbimist ergutada, on Jaapani keskpank ajanud enneolematut rahapoliitikat. Baasintress on olnud nullilähedane 1999. aastast peale. Mõistagi on nii soodsat laenuraha kõvasti kasutatud, kuid seda on investeeritud välismaale, kus tootlus on kõrgem.

Viimase aja majandusstatistika kinnitab, et majandus on hakanud Hiina toel hoogsalt kasvama, mullu viimases kvartalis oli majanduskasv 5,4% USA 1,6% vastu. Ja mis oluline, inimesed on jälle huvitatud ostmisest. Eelmisel aastal kulutasid nad oma sissetulekutest 74,7% tarbimisele, mis on parim näitaja pärast 1990. aastat.

Kõige selle põhjal tegigi Jaapani keskpanga president Toshihiko Fukui eelmisel nädalal avalduse, et pangal on kavas rahapoliitikat karmistada. Millal täpselt baasintress 0,1 protsendi tasemelt tõusma hakkab, ta siiski ei täpsustanud. Keskpanka teeb ettevaatlikuks 2000. aastal tehtud viga, kui kiirustatud intressitõstmisega lämmatati nõrguke majandustõus.

Investeerimispanga Morgan Stanley peaökonomist Stephen Roach leidis, et Jaapani nullintressi ja sularaha käibele pumpamise poliitika on üleilmset finantssüsteemi sedavõrd moonutanud, et selle normi saamine võib palju probleeme tekitada.

Kui Jaapani intressid hakkavad tõusma, siis Jaapani odav raha ei pruugi enam liikuda välisaktivatesse, vaid jääda tulu teenima koduturule. Nii väheneksid suured rahavood USAsse ja tagajärjeks võib olla USA kinnisvaramulli lõhkemine ning tarbimise järsk vähenemine, mis halvaks majanduskasvu.

Enamik analüütikuid siiski usub, et Jaapani intressid tõusevad aeglaselt ja kataklüsmi ei tule.

Majandusedust tiivustust saanud Tokyo börsi Nikkei 225 indeks on kerkinud kahe kuu taguse ajaga võrreldes 6,5%, millest saavad kasu ka eestlased.

Eesti pangad pakuvad Aasiasse investeerimist põhiliselt fondide kaudu. Sampo Pangal on selleks fondiks Sampo Japanese Equity G, kuhu paigutatakse nii pensionifondide kui ka erainvestorite investeeringuid.

Sampo Panga fondijuht Aari Stalde ütles, et eelmisel aastal on investeeringuid sellesse regiooni suurendatud.

"Vaatamata sellele, et Jaapani keskpank kavatseb intressipoliitikat karmistada, ei tohiks lähema poolteise aasta jooksul see majanduskasvu ohustada, järelikult on ka firmade kasvuvõimalused head," kommenteeris ta.

SEB Ühispank pakub Jaapanisse investeerimiseks kaht fondi ja investeerimishoiust.

"Jaapani aktsiaturgudele suunatud investeerimishoiuseid on meie paar tuhat klienti sõlminud ligikaudu 140 miljoni krooni eest, sellest veidi üle saja miljoni krooni sõlmiti selle aasta veebruaris toimunud emissiooni käigus," kommenteeris fondijuht Vahur Madisson.