Puhas ja küllaldane vesi on tervisliku ja mugava elu aluseks

Planeerides uut või rekonstrueerides vana veevarustussüsteemi oma eramus, talus või suvilas, on vaja arvestada järgmiste asjaoludega:

Veevajadus. See sõltub süsteemiga ühendatud tarbijate (nt segisti, pesumasin jm) arvust ja inimeste harjumustest. Suvisel aiakastmisperioodil võib veevajadus olla kohati 4-5 korda suurem talvisest. Tuleb veenduda, et olemasolev kaev suudaks teid varustada vajaliku veehulgaga.

Vee asukoht looduses. Vesi esineb looduses põhja-, pinna- ja sadeveena. Kodukasutuses saame joogivett tavaliselt puur- või salvkaevudest ja ühisveevärgist. Veevarustus jagatakse veepinna kauguse järgi maapinnast üle 8 m ja alla 8 m, samuti survetõsteks ühisveevärgist ja vihmaveevarustuseks.

Vajalik surve kõrgeimas veevõtupunktis (nt segistis).Õige pumba valik seisneb veetarbimise ja pumba jõudluse sobitamises. Tuleb hoiduda ala- või üledimensioneeritud pumba paigaldamisest. On vaja kindlaks teha elamu veevajadus. Täiesti avatud segisti tarbib vett 0,2 l/s ehk 0,72 m0/h. Tavamajapidamises võib maksimaalne veetarbimine olla kuni 2 m0/h. Samas tuleb arvestada, et elamistingimustest ja -tavadest võib vee tarbimine olla suuresti erinev.

Üldiselt loetakse suurimaks reaalseks imikõrguseks 8 m vedeliku pinnast. Iseimevat pumpa saame kasutada siis, kui veepind asub pumbale lähemal kui 8 m. Pump tekitab imitorus hõrenduse ja vedelik surutakse pumpa atmosfääri rõhu mõjul. Seega on imikõrgus seotud otseselt atmosfääri ehk õhurõhuga. Ideaalsetes tingimustes, kus on kõrvale jäetud kõik kaod ja pump tekitab imitorus absoluutse vaakumi, on suurim imikõrgus 10,33 m. Reaalsetes tingimustes mõjutavad pumba imikõrgust erinevad tegurid - kõrguste vahe veepinnast pumba imiavani, hõõrdekadu vedeliku voolamisel torudes ja toruühendustes, rõhukadu põhjaklapis jne.

Kui vesi asub sügavamal kui 8 m, tuleb iseimev pump paigaldada kaevu või kasutada puurkaevupumpa.

Madala kaevu baasil töötavasse veevarustussüsteemi kuuluvad tavaliselt iseimev pump, rõhulüliti (või presscontrol) ja membraanhüdrofoor. Kõige lihtsam lahendus on kasutada iseimevat veeautomaati, mille komplektis on kõik vajaminevad komponendid.

Pump lülitub sisse ja välja rõhulülitile seatud rõhkude vahemikus. Hüdrofoori eelrõhk tuleb seada vastavalt sisselülitamisrõhule ja seda oleks otstarbekas paar korda aastas kontrollida. Pumba rikete vältimiseks on soovitav paigaldada pumbale kuivkäigukaitse. Poodides müüakse ka kompaktseid veeautomaate, mis on oma mõõtmetelt väiksemad traditsioonilisest veeautomaadist ja sisaldavad ka kuivkäigukaitset.

Hoone veega varustamiseks sügavast kaevust on vaja sukelpumpa, juhtimisseadet ja membraanhüdrofoori. Kui kasutatakse tavalist püsikiirusega pumpa, on juhtimisseadmeks rõhulüliti. Selline pump lülitub sisse ja välja rõhulülitile seatud rõhkude järgi. Nii nagu sagedusjuhtimisega pumbad, on osa püsikiirusega 3" puurkaevupumpasid varustatud sujuvkäivituse, üle- ja alapinge-, ülekoormus- ja kuivkäigukaitsmega.

Hoone varustamiseks konstantse rõhu all oleva veega on tarvis sagedusjuhtimisega pumpa. Poodides müüakse sagedusjuhtimisega pumpade "kõik ühes" komplekte, mis sisaldavad kõiki vajalikke komponente (pump koos toitekaabliga, juhtseade, rõhuandur, hüdrofoor, manomeeter jne).

Selline komplekt tagab püsiva, tarbimisest mitteoleneva surve mootori pöörlemissageduse muutmisega. Püsisurvesüsteemides on vaja seada ainult vee soovitav väljundsurve. Selline süsteem vajab väikest hüdrofoori hüdrauliliste löökide vältimiseks.

Sukelpumpa valides on tarvis peale jõudluse ja tõstekõrguse teada ka puurkaevu läbimõõtu. Koduseks veevarustuseks on enam levinud 3- ja 4tollised sukelpumbad. Pumpa valides tuleb tähelepanu pöörata ka pumba eriomadustele, nagu sujuvkäivitus, suur käivitusmoment, ülekoormuskaitse, kuivkäigukaitse, tagasilöögiklapp ja automaatne taaskäivitus jne.

Neid omadusi sisaldav pump on kallim, kui aga lisada odavamale tavalisele pumbale vajalikud kaitsmed, võib algselt odavam pump lõpuks rohkem maksma minna.

Sukelpumba kaevulaskmisel ja väljatõstmisel ei tohi selleks kasutada kaablit ega julgestustrossi, selleks peab kasutama ainult survetoru. Pumbale on vaja paigaldada alati julgestustross, mis kinnitatakse pumbapea külge. See annab võimaluse pumpa välja tõsta siis, kui survetoru peaks katki/lahti minema. Pärast pumba allalaskmist peab julgestustross lõdvaks jääma. Puurkaevupumba valimisel tuleb tõstekõrgust arvestada dünaamilisest veetasemest.

Vihmavee kogumine on ökonoomne ja kodumajapidamises vahel ka hädavajalik veevarustusviis. Kogutud vihmavett võib kasutada pesumasinates, vesiklosettide loputuskastides ja kastmisveena. Automaatne vihmaveekasutuse süsteem koosneb tavaliselt vihmavee kogumispaagist, kolmekäigulisest klapist, iseimevast pumbast, juhtimiskilbist ja anduritest. Vihmavee lõppedes lülitub süsteem automaatselt ümber tavaveevõrgule. Selline süsteem peab vastama standardile EN 1717, mis nõuab veevärgi ja vihmaveesüsteemi täielikku lahushoidmist.

Olenemata kasutatavate pumpade tüübist, asukohast ja võimsusest tuleb vältida nende kuivkäiku. Seda saab saavutada presscontrol'i kasutusega või süsteemi lisatava kuivkäigukaitsmega. Mõningatel pumpadel on kuivkäigukaitse tehase poolt sisse ehitatud.

Pumbad tuleb külmumisohu korral tühjendada või paigutada soojadesse siseruumidesse. Valides sobivat pumpa võimalike variantide seast, tuleb silmas pidada pumpade varuosade saadavust ja kasutatud materjale. Tihtipeale ei ole odavamatele pumpadele varuosi võimalik saada ja seega tuleb rikke korral välja vahetada terve pump.

Roostevaba teras on vastupidav ja kallis materjal. Roostevabast terasest pumbad on tunduvalt pikema elueaga kui alternatiivsetest materjalidest valmistatud pumbad. Soovitav on paigaldada pumba survepoolele kaitseklapp, mis tuleb ühendada äravooluga.

Enne pumba paigaldamist/käivitamist loe tähelepanelikult pumbaga kaasas olevat paigaldus- ja kasutusjuhendit.

Vaata ka: www.grundfos.com

Autor: Rivo Randmäe