Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ioonkatlad pakuvad mugavat ja kiiret toasooja

    Alates 2002. aastast kohtab internetis ioonkütte kui vesiküttesüsteemi kiire lahenduse reklaame. Tegemist on väikesegabariidilise elektroodkatlaga, mille pikkus sõltuvalt võimsusest on 26-44 cm ja läbimõõt 3,5-13 cm. Seadme metallimahukus on väike ja hinnad suhteliselt soodsad.
    Elektroodkatlad kuuma vee tootjatena vesiküttesüsteemi tarbeks on elektrikütte levinuim tüüp.
    Elektroodkateldes kuumutatakse vett soojusega, mis eraldub elektrivoolu läbiminekul veest. Vees on elektroodid, mille vahele rakendatakse elektripinge. Sõltuvalt pingest eristatakse madalpingekatlaid (220-380 V) või kõrgepingekatlaid (6-10 kV).
    Vees tekkiv vool ja eralduv võimsus sõltub vee elektritakistusest, elektroodide suurusest ja nende vahelisest kaugusest.
    Madalpinge-elektroodkatelde võimsust reguleeritakse elektroodide pinna suuruse muutmisega. Selleks eraldatakse eri potentsiaaliga elektroodid üksteisest isoleerkattega, kusjuures elektroode eraldava pinna suurus on muudetav.
    Kõrgepinge-elektroodkatelde võimsust reguleeritakse elektroodidevahelise kauguse muutmisega.
    Elektroodkatelde normaalne töö on tagatud vee elektritakistuse kitsas vahemikus, mille ülempiir sõltub katla konstruktsioonist. Eritakistust saab alandada vastava soola lisamisega veele, suurendada aga destilleeritud vee lisamisega. Sellist eritakistuse suunamist tehakse kinnises kontuuris. Seega ringleb soojusvarustuses kasutatav vesi eraldi kontuuris.
    Ioonkütte puhul kasutatakse elektroodidena kaasaegseid korpusesse monteeritud komposiitmaterjale, mitte tavalisi toruelektriküttekehi, kus isolatsioonikihi sees paikneb suure takistusega nikroomtraat. Seega kuumutatakse otseselt vett kui soojuskandjat ning vabanev võimsus sõltub soojuskandja eritakistusest ja voolutugevusest. Siingi reguleeritakse põhimõtteliselt küttevee eritakistust vastavalt soola või destilleeritud veega.
    Seega on ioonküte elektrikütte üks alaliik, mida iseloomustab eeskätt süsteemi kompaktsus. Ioonkütte eelised on veel mugavus ja täpne reguleeritavus.
    Elektroodkatel ehk ioonkatel sobib eriti siis, kui vajatakse kiiresti energiaallikat vesiküttesüsteemile ja majapidamises on kasutada piisavalt suur elektriline võimsus.
    Omaette küsimus on seadme enda ja elektroodide tööiga, kohalikust veest tingitud katlakivi mõju ning korrosiooniprobleemid.
    Ioonküte on mugavdatud nimetus katlas toimuvale protsessile, mille käigus juhitakse elekter läbi elektroodide soojuskandjasse.
    Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni.
    Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale.
    Lisaks jäävad ära kulutused katlaruumide ehitamisele, investeeringud katlamajade lisaehitiste (korstnad, ventilatsioonid) planeerimisse ja ehitamisse. Katlas ei teki ka muid protsesse, mistõttu on see plahvatus- ja tulekindel ning lastesõbralik.
    Kõik see annab kokku toote, mis on oma investeeringu ja saavutatava mugavuse poolest äärmiselt konkurentsivõimeline.
    Autor: Aadu Paist
  • Hetkel kuum
Lauri Läänemets: tööandjad, miks pärast kokkulepet rusikas taskus käia
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
USA finantsist: ei tea, mida te sööte, aga Eesti suudab genereerida väikeseid Steve Jobse
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.