Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trans-Siberi ime - kas ime ka Eestile?

    Viimasel kaheteistkümnel aastal ei ole olnud ühtegi kuud, mil Eesti meedias ei oleks kõneaineks olnud Aasiast lähtuv transiit.
    19. mail sada kakskümmend viis aastat tagasi algas Trans-Siberi raudtee ehitus. Aasta oli 1891. Heal lapsel mitu nime. Nii ka Trans-Siberi raudteel. Küll teatakse seda magistraali uue aja Hiina Siiditeena, küll lihtsalt maailmaimena.
    Viimane nimetus omistati Trans-Siberi raudteele 1900. aasta Pariisi maailmanäituse käigus, mil seda ennenägematut insenerimõtte ja -kätetöö saavutust kõrvutati inimkonna jaoks tähtsuselt ja mõjujõult Ameerika avastamise ja Suessi kanali rajamisega. Pea kümme tuhat kilomeetrit raudteed ehitati valmis märkimisväärse kiirusega - kümne aastaga.
    Raudtee, mis kulgeb läbi kogu Venemaa läänest itta, läbides soid ja puutumatut taigat, ületades jõgesid ja läbides mägesid on ikkagi lühim ühendustee Euroopa ja Aasia vahel. Oluline transpordikoridor kogu kontinendi jaoks. Sellest ka ajalooline hellitusnimi - Siiditee.
    Viimasel kaheteistkümnel kuul ei ole olnud ühtegi nädalat, mil sama teema Eesti meedias kirgi ei kütaks.
    Mõningad põhjused. Eelmise aasta 29. augustil kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar töövisiidil Hiina Rahvavabariiki sealse kommunikatsiooniministri Zhang Chunxianiga ja raudteedeministeeriumi aseministri Hu Yadongiga, kellega arutati Hiina kaupade jaotus- ja logistikakeskuste asutamist Eestisse.
    Eesti ettevõtjate delegatsioon osales selle aasta 20.-23. märtsil enneolematult suures koosseisus Venemaa ja SRÜ olulisimal transiidimessil TransRussia 2006. Loodud kontaktide arvu mõõdetakse tuhandetes.
    Koduses Jõhvis toimus tänavu aprilli lõpus transiiti käsitlev logistikaseminar Silkway-Anyway, mille järel konstateeriti, et Eesti edasise edu ja rikkuse võti peituvat Aasiast algaval transiidil.
    Üliesinduslik Transestonia 10. mail ainult kinnitab eelnevat ja lisab, et Eesti majanduse sõltumatusele on ainuõige, kui idanaabri poliitikast sõltuv naftatransiit asendataks konteinerkaupade transiidiga, mis lähtuks juba hoopis mujalt kui Venemaalt.
    Kui siia loetellu lisada Eesti Raudtee viimase aja konkreetsed sammud konteinerplatvormide soetamiseks ja lubadused veel sel suvel käivitada uued kaubaveo suunad Kaug-Itta ja Odessasse, võiks tingliku n-ö miinimumprogrammi lugeda täidetuks.
    Kas see ongi ime? Loomulikult mitte. Senist arengut võiks pidada paigalseisuks, ent isegi tagasiminek ei oleks ülekohtune hinnang. Milles asi? Transiidisektor on kaotamas oma rolli Eesti majanduses ja alla jäämas Läänemere regiooni vastavatele arengutele. Kas sellised arengud võiksid olla tingitud välisest konkurentsisurvest? Jah, kuid mitte ainult. Esmajärjekorras võiks nimetada naabrite ehk Läti ja Venemaa hüplevat ja kohati diskrimineerivat tariifipoliitikat raudteel.
    Lätlased tõstsid Eesti-suunalise kaubaveo tariife, suunates sellega riiki sisenevad raudteekaubavood oma sadamate poole. Venemaa raudteetariifi tõus läbivale kaubavoole tembeldati analüütikute poolt kiiresti erinevate ametkondade lühinägelikuks sammuks. Mõne aja möödudes selgus, et tegemist oli hästi planeeritud käiguga. Aasia kliendid otsustasid taas meretranspordi kasuks, mille hind oli langenud seoses uute konteinerlaevade liinile tulekuga kuni kolmandiku võrra.
    Venemaa hoogsalt kasvanud majandus kasutas vabanenud raudteevõimsused riigisisesteks vedudeks. Ning alles jäänud Hiina päritolu kaubavoogude teenindamisega tulid Venemaa enda sadamad suurepäraselt toime. Tagasilööke pidid taluma nii Soome-Rootsi kui ka kõik Baltikumi vastava ala ettevõtjad.
    Kuid kas tihenevas transiidisektori konkurentsis saaks Eesti riik või Eesti ettevõtjad või ka riik ja ettevõtjad koos midagi ära teha? Jah, loomulikult. Ja oluline ei ole, et riik alustaks miljarditesse küündivate projektidega, vaid oluline on, et riik alustaks kohe.
    Esiteks tuleb luua võrdsed võimalused konkureerimaks Soome, Rootsi ja Venemaa vedajatega, lubades Eesti teedele 25,25 meetri pikkused autorongid. Samas ei tohi jätta tähelepanuta Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni seisukohta, et Eestis pole praegu nii suuri autoronge ning nende kasutuselevõtt oleks kahjulik kohalikule vedajale, sest enamikul meie ettevõtjatest puudub võimalus oma autopark välja vahetada. Seevastu Soomes ja Rootsis seisab kasutuseta sadu selliseid koosseise.
    Teiseks peavad riik ja transiidiettevõtted veelgi suuremat tähelepanu pöörama turundusele. Tegevus, mida on suurepäraselt võimalik koos toimetada ja ühiseid viljugi nautida. Võidab riik, võidab ka ettevõtja, ning vastupidi.
    Ja nüüd järgnegu mammutinvesteeringuid vajavate infrastruktuuriprojektide elluviimine. Seeläbi saavutame olulise eelise Vene sadamate ees, mis jääolude tõttu peavad töö seiskama.
    Eesti transiiditähe säramiseks ei ole vaja imet, ei ole vaja midagi enneolematut. On vaja teha head Eesti tööd.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.