• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 21.08.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töökuulutuses tasub välja öelda ka palk

CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson nentis, et CV Keskuse ligi paarist tuhandest tööpakkumisest on vaid väiksel osal kirjas palgalubadus. Palga info jäetakse täitmata või kasutatakse trafaretseid väljendeid nagu konkurentsivõimeline töötasu või motiveeriv palk. "Need on ümmargused sõnad, mis tegelikult ei ütle midagi. Palk nende sõnade taga võib olla nii 3000 kui ka 30 000 krooni," nentis Johanson.
Johanson oli veendunud, et mida madalama kvalifikatsiooniga töötajat otsitakse, seda olulisem on välja anda konkreetne lubadus palga osas.
Sageli esineb juhtumeid, kus kandideerijad läbivad mitu vooru ning alles seejärel kuulevad, et pakutav töötasu jääb alla soovitust. See tekitab pahameelt aja raiskamise pärast ning vähendab kandideerimisjulgust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Leidub ka tööotsijaid, kes palga suurusjärku teadmata loobuvad üldse kandideerimisest.
Johansoni sõnul on Euroopa tööportaalides tavapärane, et kirja pannakse: palk alates, palgavahemik või palk kuni ning loetelu lisasoodustustest. Järjest harvemini kasutatakse väljendeid: läbirääkimiste teema, konkurentsivõimeline, töötulemustele vastav.
"Ka Lätis ja Leedus on selline trend tugevamini tuntav, kuna seal on toimunud suurem tööealise elanikkonna väljaränne ning vajaliku töötaja leidmine veelgi keerulisem kui Eestis," kinnitas ta.
Johanson usub, et juba see sügis toob julgust juurde ning aina rohkemates kuulutustes võib näha kandideerima ahvatlemas palgataset. "CV Keskuse nõuanne on, et firmad võiksid julgemini välja öelda vähemalt palk alates summat ning samas meeles hoida, et tegemist on võlaõigusseaduse mõistes siduva pakkumisega," ütles ta.
Saaremaa Spa personalijuht Anne Noor arvas, et palk on väga oluline tegur, kuid mitte ainus, mille põhjal inimene töökohta valib. "Meie ei pea firma töökuulutustes ametikoha palgaastme avaldamist vajalikuks. Ülevaade ametikoha palgatingimustest antakse kandidaadile töövestluse käigus," lausus Noor.
Ta märkis, et lisaks palgale pakuvad firmad tavaliselt töötajatele ka erinevaid motivatsioonipakette.
Palganumber kuulutuses kõike seda infot aga ei sisalda ning liiga kõrge või madal palgaaste kuulutuses võib mõjuda inimesele nii, et potentsiaalne töötaja loobub kandideerimast.
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats lausus, et töölepingu, nagu ka iga muu lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, mille käigus lepitakse kokku lepingu tingimustes. Töölepingu puhul on seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused, mida leping peab sisaldama. Üheks kohustuslikuks tingimuseks on palk.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Eelöeldu tähendab, et pooled peaksid lepingueelsetel läbirääkimistel kindlasti käsitlema ka tulevase ametikoha palka. Töötajal on kandideerimisel igal juhul õigus küsida ametikoha palka ja tööandjal on kohustus seda öelda," kinnitas Käärats.
Infotehnoloogiaspetsialistide värbamiskuulutustes enamasti konkreetset palganumbrit ei märgita. Ka Proekspert ei tee seda oma töökuulutustes.
Värbame inimesi valdkonnas, kus palgavahemikud on suuresti väljakujunenud ja kandidaatidele üldjuhul teada.
Tööotsija eelistab erinevaid pakkumisi sageli pigem töö sisu kui palga järgi. Näiteks infotehnoloogiaspetsialistid on enamasti huvitatud kaasalöömisest millegi uue loomisel või haarava ülesande lahendamisel. See on lisaks palgale oluliseks motivaatoriks.
Palgast räägitakse sobivate kandidaatidega esimesel kohtumisel ning hiljem kokkulepitut ei muudeta.
Head töötajad on tarkvarafirma jaoks kõige olulisem vara. See tähendab ka seda, et igasugune informatsioon inimeste kohta on muutunud äri edu seisukohalt sama kriitiliseks ja kaitset vajavaks kui äriplaan või tootearendus.
Teave töötajate kohta (ka palganumber), samamoodi nagu muu tööandja äritegevust kirjeldav informatsioon, on IT-firmades ärisaladuseks, mida ei avaldata kolmandatele osapooltele. Selline klausel seisab ka Proeksperdi töölepingutes. Andekad ja töökad inimesed on ju firma suurimaks konkurentsieeliseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele