Notaritasusid tuleb veel kord alandada

Sven Sester 05. oktoober 2006, 00:00

Notaritasu arvutatakse protsendina tehingu väärtuselt. Arvestades kinnisvarahindade kiiret tõusu, on seega võimalik, et vaatamata kinnisvaratehingute notaritasude vähendamisele kolmandiku võrra, on täna tasud absoluutväärtuses suuremad kui siis, kui eelmine justiitsminister algatas nende alandamise.

Eelmisel aastal tõestati statistikaameti andmetel notariaalselt 63 000 kinnis- ja vallasvara müügitehingut ning hoonestusõiguse seadmist. Seda on 12 000 tehingut rohkem kui aasta varem.

Tehingute arvust veelgi kiiremini on aga kasvanud kinnisvaratehingu keskmine väärtus, mis oli mullu 850 000 krooni. Tehingute koguväärtus kasvas aastaga koguni 72 protsenti ja ületas 50 miljardi krooni piiri.

Pooled kõigist ostu-müügitehingutest sooritati Tallinna notarite juures. Et Tallinna kinnisvarahinnad on Eestis kõige kõrgemad, moodustas pealinna notarite juures sõlmitud tehingute maht koguni 80 protsenti kinnisvaratehingute kogumahust.

Kiirete kasvunumbrite põhjal on selge, et täna keskmiselt tehingult notaritasuks makstav rahasumma on tunduvalt suurem kui kaks aastat tagasi, mil notaritasude vähendamine algatati. Seda arvestades on põhjendatud ja ka võimalik notaritasusid uuesti vähendada.

Selle aasta alguses kehtima hakanud notaritasu seaduse muudatused tegid odavamaks mõningate lepingute notariaalse tõestamise, lõid võimaluse notaritasu maksmise ajatamiseks ning teatud juhtudel isegi maksmisest vabastamiseks. Märgatavalt alanesid kinnisvaratehingute notariaalse vormistamise tasud. Võrreldes varasemaga, on poole väiksem notari juures vormistatava eellepingu tõestamise tasu.

Eesti tsiviilõiguse loogika kohaselt on notarid väga vajalikud ametimehed, kuid majanduskeskkonna atraktiivsuse huvides on vaja hoida tehingukulud mõistlikul tasemel. Selle, kui palju notaritasusid vähendada, peaks välja pakkuma justiitsministeerium, sest kahjuks ei anna seadus avalikkusele võimalust saada infot notarite tegeliku sissetuleku kohta.

Kõik notaritasud on kehtestatud notari tasu seadusega. Seaduse kohaselt ei saa notar tõestamistoimingute tegemisel kliendiga kokku leppida väiksema või suurema tasu võtmises ega arvestada eraldi tasu näiteks tehingu ettevalmistamiseks kulunud aja põhjal.

Mulle ei pakugi huvi see, kui palju keegi notaritest konkreetselt oma ametitegevusega teenib, kuigi ilmselt jätavad need numbrid paljude notarite puhul presidendi ja peaministri palgad kaugele seljataha. Küll aga tuleks tasumäärade põhjendatuse hindamiseks tagada vähemalt see, et oleksid olemas statistilised andmed notarite keskmise sissetuleku kohta tänaste tasumäärade juures. Notarite ülekuldamine ei ole ettevõtjate ega muidugi mitte ka endale kodu ostvate inimeste huvides.

Suurte notaritasude probleem ei ole ka selles, et mõni notar teenib liiga palju, vaid selles, et liigsed tehingukulud pidurdavad tsiviilkäivet. Tõsi, hiljutise, võimalik et veel praegugi jätkuva kinnisvarabuumi taustal ei ole see mõju ilmselt kõigile selgelt tunda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:19
    Otsi:

    Ava täpsem otsing